Straelborn
Straelborn ja Strahlborn, ka Stralborn (vene keeles Штральборн) on Vestfaalist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Nimekuju Straelborn kasutas 1682. aastal Rootsis aadeldatud liin.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vestfaalist pärit suguvõsa kohta on Liivimaal teateid 1547. aastast. Suguvõsaliin algab Tartu bürgermeistri Thomas Strahlborniga (suri enne 1572). 30. mail 1682 said tema järeltulijad Ebert Strahlborn (maeti 1688) ja Diedrich Strahlborn (suri 1712) naturalisatsiooni korras Rootsi aadliseisusse ning nad said perekonnanimeks von Straelborn.[1]
Straelbornid ja Strahlbornid rüütelkonna matriklis
[muuda | muuda lähteteksti]1747. aastal võeti Liivimaa rüütelkonna matriklisse Moritz von Strahlborn (1687−1766). 1752. aasta 4. juulil (vkj) immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonna matriklisse Koordi liinist pärit Johann Ewert von Straelborni (1709−1745) lesk ja lapsed. 6. märtsil (vkj) 1809 immatrikuleeriti Heinrich Johann von Strahlborn (1751−1814) ning järgmise aasta 2. augustil (vkj) vennad Jobst Heinrich von Strahlborn (1751−1823) ja Karl Friedrich von Strahlborn (1755−1824).[1]
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]Strahlborn
[muuda | muuda lähteteksti]- Thomas Strahlborn (suri enne 1572), Tartu raehärra ja bürgermeister[2], kirikueestseisja
- Johann Strahlborn (suri 1600), Tallinna raehärra, kohtufoogt
- Kaspar Strahlborn (maeti 1605), Tallinna raehärra
- Urban Strahlborn (suri 1657), teoloogiamagister, Kirbla pastor
- Thomas Strahlborn (u 1610−1679), Narva raehärra, kaupmees, mõisaomanik
- Christian Strahlborn (1625−maeti 1688), Tallinna raehärra ja bürgermeister, mõisaomanik
- Johann Strahlborn (1659−1728), Tallinna raehärra[3], kohtufoogt, kaupmees
- Barthold (Bartholomäus) Strahlborn (u 1665−pärast 1710), Kullamaa koguduse pastor
- Barthold Strahlborn (1689/1691−1755), Tallinna raehärra, kohtufoogt, kaupmees
- Hermann Johann Strahlborn (1701−pärast 1766), Narva raehärra, kaupmees
- Kaspar Strahlborn (1706−1760), Tallinna raehärra, kirikueestseisja
- Lorenz Georg (Jürgen) Strahlborn (1730−1796), kolleegiumiassessor, kohtufoogt[4], Narva raehärra
- Heinrich Johann von Strahlborn (1751−1814), Tallinna raehärra, sündik ja bürgermeister, mõisaomanik
- Jobst Heinrich von Strahlborn (1751−1823), Tallinna linnakonsistooriumi sekretär, notar, Tallinna raehärra
- Karl Friedrich von Straelborn (1755−1824), jurist, Eestimaa ülemmaakohtu advokaat, Liberty suvemõisa omanik
- Karl Friedrich von Straelborn (u 1796 – 1854), Undla mõisa rentnik
- Karl Johann von Strahlborn (1826−pärast 1903), staabikapten, tõeline riiginõunik
- Oskar Konstantin von Strahlborn (1855−pärast 1916), tõeline riiginõunik
- Vladimir Strahlborn (1892−1966), leitnant, piloot, üks lennunduse pioneere Venemaal
Straelborn
[muuda | muuda lähteteksti]- Ewert (Eberhard) von Straelborn (1666−1736), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), mõisaomanik
- Carl Gustaf von Straelborn (1745–1797), kreisikohtunik, Koordi mõisnik
- Reinhold Johann von Straelborn (1784−1873), Eestimaa rüütelkonna sekretär, Kambja kihelkonna Prangli mõisa omanik
- Friedrich Wilhelm von Straelborn (1796−1877), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kose-Uuemõisa mõisa mõisaomanik
- Wilhelm Reinhold Otto von Straelborn (1848−1912), riiginõunik, Harjumaa kreisisaadik[5], Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Tallinna linnavolinik, Saue, Vanamõisa, Perila, Rätla mõisate omanik või valdaja
- Wilhelm Adelhard von Straelborn (1874−1916), õuenõunik, Venemaa keisririigi diplomaat, Saue mõisa omanik
Straelborni ja Strahlborni suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestimaa:
- Haimre (Heimar) (1910−1919), Kalju (Kaljo) (1706−? rendi-, ?−1725 pandivaldus), Karinõmme (Karrinöm) (1653−?, pandivaldus), Koordi (Kirrisaar) (1679−1782), Koppelmaa (Koppelmann) (1793−1807 pandi-, 1807−1814 pärusvaldus), Kose-Uuemõisa (Neuenhof) (1834−1851), Leila (Leila) (1706−? rendi-, ?−1725 pandivaldus), Pala (Pallal) (1639−1720ndad), Perila (Pergel) (1873−1893), Rätla (Rettel) (1873−1893), Saue (Friedrichshof) (1871−1919), Suru (Surro) (1639−XVII sajandi lõpp), Vanamõisa (Wannamois) (1882−1919), Varangu (Wrangelshof) (1777−1856), Võhmuta (Wechmuth) (1879−1893, poolmõis)
- Ingerimaa:
- Jankowitz (XVII sajandil)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Poka (Heidohof) (1626−1760)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003, lk 181.
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 285
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 121
- ↑ Heinrich Johann Hansen, Geschichte der Stadt Narva, Gedrukt bey Heinrich Laakmann, 1858, seite 325
- ↑ Eestimaa Rahukohtu-ametite kandidaadid., Tallinna Sõber, nr. 41, 6 oktoober 1889
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- EAA, f. 1674, n. 2, s. 190 (Straelborni suguvõsa).
- Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Revals. Reval: In Kommission bei F. Wassermann, 1925. Lk 105-107 [1].
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 448, 449.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 208-214.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003. Lk 181.
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 285-286 [2].