Puula
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
.png)
Puula ehk Puulavesi on Mäntyharju väila suurim järv Kymi jõe vesikonnas Hirvensalme, Kangasniemi ja Mikkeli vallas Soomes.
Puula veetase on 94,7 meetrit üle merepinna, pindala on 330,76 km2 [1] ja sügavus (Pauninselkä juures) on 60 meetrit. Iseloomulik loodesuunaline saarteahel jagab järve kaheks: Simpiä ja Karttuu.
Varem läbi Sysmä väila Päijänne järve suubunud Puula ühendati 1854. aastal 1,1 kilomeetri pikkuse Kissakoski kanali kaudu Mäntyharju väilaga, mispeale Puula veetase langes ligi 2,5 meetrit. Puula voolab Suonsalmi kaudu Liekune järve ja Kissakoski kanalit mööda Vahvajärve.
Puula "kiviseened"
[muuda | muuda lähteteksti]Puula järve vaatamisväärsuste hulka kuuluvad seenekujulised kiviharuldused (soome keeles raukit), mis ilmusid nähtavale, kui 1854. aastal avatud Kissakoski kanali tõttu alanes järve pind ligi 2,5 m võrra. Soomes on selliseid pinnavorme ainult Puula ja selle lähijärve Suonne ääres, Kotka lähedal ja Ahvenamaal. Sarnaseid moodustisi esineb siiski mujalgi, näiteks Gotlandil.[2]
Järvevesi on tuhandete aastate jooksul lihvinud need omapärased sambad porfüürsest granodioriidist, mis on graniidisarnane, kuid teralisem kivim.
Puula järves on siin-seal kokku sadakond sellist moodustist. Mõni on nähtav otse järvelt, teiste leidmiseks tuleb kaldale minna. Kõige lihtsamini on nad ligipääsetavad Puula järve idapoolses saarestikus ja Väisälänsaari lääneküljel.
Tuntud on Puula kaitseala Alttarisaari seenekujuline Alttarikivi, mis on järvelt hästi näha, kui Soisalonselkä poole vaadata. Alttarikivi asukoha leiab Puula matkakaardilt.[3][4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Suomen järvet yli 40 neliökilometriä". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2007. Vaadatud 30. septembril 2007.
- ↑ Raukki on kalkkikivipaasi, muinaisten koralliriuttojen jäänne, jonka ympäriltä pehmeämpi kiviaines on kulunut pois.
- ↑ Puulan ja Kyyveden kulkuyhteydet ja kartat[alaline kõdulink]
- ↑ Puulan ”kiviset sienet”[alaline kõdulink]