RHK-10 ptk V: Psüühika- ja käitumishäired

Psüühika- ja käitumishäired on RHK-10 alajaotus. Selles alajaotuses on klassifitseeritud psüühilise talitluse häired.

Mõiste "häire" on kasutusele võetud selleks, et vältida mõisteid "haigus" või "tõbi". Loobumine psüühilise haiguse mõiste kasutamisest tähendab seda, et on loobutud nosoloogilisest printsiibist, kuna teadmiste tase ei võimalda üheselt määratleda psüühikahäirete bioloogilist põhjust.

Aastal 2008 tuleb nentida tõsiasja, et ei ole ühtegi psüühikahäiret, mille etioloogia ja patogenees oleks üheselt välja selgitatud. Kui mõnede psüühikahäirete põhjus on selge (narkomaania, traumajärgse ajukahjustuse sündroom), siis nende häirete arengu seaduspärasused on selgusetud:

Miks erinevatel inimestel esinevad erinevad võõrutusseisundi nähud – osadel hallutsinoos, osadel deliirium?
Miks peatrauma järgselt osadel inimestel areneb dementsus, osadel mäluhäired, osadel peavalu, osadel isiksushäire?

Osade psüühikahäirete puhul on selgusetud nii tekkepõhjused kui ka arengu seaduspärasused. Nende hulka kuulub üks tõsisemaid psüühikahäireid – skisofreenia.

Klassifikatsioon

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 järgi liigitatakse häired järgmiselt:

F00 – F09 Orgaanilised – kaasaarvatud sümptomaatilised – psüühikahäired
F10 – F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired
F20 – F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
F30 – F39 Meeleoluhäired
F40 – F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired
F50 – F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid
F60 – F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired
- F60 Isiksushäired
F70 – F79 Vaimne alaareng
F80 – F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired
- F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired
F90 – F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired
F99 Täpsustamata psüühikahäire

Kirjandus

Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool, 1995