Modelleeriv süsteem

Modelleeriv süsteem on Tartu-Moskva semiootikakoolkonna mõiste. Modelleerivaid süsteeme kirjeldati kui primaarseid või sekundaarseid. Primaarseks modelleerivaks süsteemiks on algses käsitluses loomulik keel. Sekundaarseteks aga igasugused kahe- või paljukihilised keelepealsed süsteemid, mis on tõlgitavad loomulikku keelde (Ivanov et al. 1998: 80-81; Lotman 1990: 9). Artiklis "Kunst modelleerivate süsteemide reas" kirjeldab Juri Lotman modelleerivat tegevust ja modelleerivat süsteemi järgnevalt:

"Modelleeriv tegevus on inimese tegevus mudelite loomisel. Selleks et kõnesoleva tegevuse tulemusi võiks võtta objekti analoogidena, peavad need alluma teatavatele (intuitiivselt või teadlikult kehtestatud) analoogiareeglitele ja järelikult suhestuma selle või teise modelleeriva süsteemiga.

Modelleeriv süsteem on elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur, mis on tunnetamise, teadvustamise või korrastamise objekti koguvaldkonna suhtes fikseeritud analoogia seisundis. Seetõttu võib modelleerivat süsteemi vaadelda kui keelt." (Lotman 1990: 8-9)

Seega on modelleeriva süsteemi kaks peamist joont

1. selle väljendumine teatud keelena kui struktuur, mis põhineb mingitel elementidel ja reeglitel nende ühendamiseks.
2. modelleeriva süsteemi fikseeritud suhe enda objekti, mis väljendub kindlates analoogiareeglites.

Algses primaarsete ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide eristuses ei olnud absoluutsete kategooriate loomise taotlust. Winfried Nöth märgib artiklis "Yuri Lotman on metaphors and culture as self-referential semiospheres", et tegemist on suhteliste mõistetega.

"Esmane vs. teisene pole kunagi kategooriline, vaid alati suhteline vastandus. Mis on primaarne kõrgemal tasandil, võib olla sekundaarne madalama tasandi perspektiivist ja isegi topelt sekundaarne veel madalama tasandi vaatepunktist." (Nöth 2006: 259)

Püüdmata paika panna, milline oli absoluutselt esmane modelleeriv süsteem, defineeris Juri Lotman kultuurinähtusi teiseste modelleerivate süsteemidena kui selliseid, mida on vaja mingil etapil loomulikku keelde tõlkida (Lotman 1990: 9-10).

Kuivõrd modelleerimisprotsess on ka keele-eelne, siis määratles Thomas Sebeok biosemiootika kujunedes organismide omailma kui esmase modelleeriva süsteemi, misläbi keel on teisene ning kultuur kolmandane modelleeriv süsteem.

Viited

1. Ivanov, Vjatšeslav et al. 1998. Kultuurisemiootika teesid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
2. Lotman, Juri 1990. Kunst modelleerivate süsteemide reas. Kultuurisemiootika. Tallinn: Olion, 8-31.
3. Nöth, Winfried 2006. Yuri Lotman on metaphors and culture as self-referential semiospheres. Semiotica 161(1/4): 249-263.