Nintendo Entertainment System

Nintendo Entertainment System (Famicom)
Tootja	Nintendo
Tüüp	mängukonsool
Põlvkond	kolmas generatsioon
Esmakordselt saadaval	15. juulil 1983 Jaapanis, 18. oktoobril 1985 USA-s, 1. septembril 1986 Euroopas
CPU	Ricoh 2A03 8-bit protsessor
Meedia	ROM-kassett
Enim müüdud mäng	Super Mario Bros., 40,23 miljonit
Eelkäija	Color TV Game
Järeltulija	Super Nintendo Entertainment System

Nintendo Entertainment System (lühendatult NES), on 8-bitine mängukonsool, mis anti välja Nintendo poolt 1985. aastal Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias. Aasias anti see välja nimega Family Computer (lühendatult Famicom) ja Lõuna-Koreas levitas seadet Hyundai Electronics nime Hyundai Comboy all. Venemaal levitati litsentsimata koopiat Dendy (Де́нди). NES-i järeltulija oli Super Nintendo Entertainment System. Oma aja müüduima konsoolina aitas NES pärast 1983. aasta krahhi elavdada USA videomängu turgu ja kehtestas järgnevatele konsoolidele standardid alates mängu disainist lõpetades puldi kujundusega. 2009. aastal nimetas IGN NES-i ajaloo tähtsaimaks konsooliks.

Ajalugu

Family Computer (Famicom)

15. juulil 1983 Jaapanis turule toodud seadme (hinnaga 14 800 ¥) on välja töötanud Masayuki Uemura. Mängudest olid siis müügil Donkey Kong, Donkey Kong Junior ja Popeye. Family Computeri (Famicom) algse väljalaske vigane kiibistik põhjustas süsteemi kokkujooksmist. Pärast toodete tagasikutsumist ja emaplaatide väljavahetamist suurenes seadme populaarsus kiiresti ning 1984. aasta lõpuks sai see müüduimaks mängukonsooliks Jaapanis.

Kuna NES-il oli Jaapanis suur menu, huvitus Nintendo selle turustamisest ka mujal maailmas. Uue konsoolitootjana oleks firmal olnud raskusi rahva seas menu saavutamisega, seega otsustati sõlmida leping Atariga, mis turustaks seadet Ameerikas. Kokkuleppeni oldi juba väga lähedal, kui tekkis arusaamatus Colecoga ja Atari majanduslik olukord raskenes seoses 1983. aasta videomängude krahhiga. Arvestades NES-i hilisemat menu, valis Gamespy Atari "raharongist mahajäämise" kõige rumalamaks momendiks videomängude ajaloos..

1985. aastal tutvustas Nintendo Consumer Electronics Show'l Famicomi Ameerika versiooni. Pärast 1983. aasta krahhi pidasid paljud poeketid videomänge moeröögatuseks, mille aeg oli läbi. Sellepärast pidi Nintendo NES-i turustama konsooli asemel mänguasjana, tähtsustades ja müües seda koos R.O.B.-ga (Robotic Operating Buddy). R.O.B. oli väike patareidel töötav robot, mis reageeris liigutustega ekraanil toimunud välgatusetele. Piiratud hulk süsteeme tuli New Yorgis turule 18. oktoobril 1985. Terves Põhja-Ameerikas lasti konsool müüki alles järgmise aasta veebruaris. Euroopas ja Austraalias tuli seade müügile kahes erinevas turundusregioonis. Esimesse regiooni kuulus enamik Euroopast, v.a Itaalia ja Suurbritannia. Teises regioonis, kuhu kuulusid Suurbritannia, Itaalia, Austraalia ja Uus-Meremaa, vastutas konsoolide müügi eest Mattel. Kuigi väljaspool Jaapanit ja Põhja-Ameerikat jäid müüginumbrid kesiseks, oli 1990. aastate alguseks NES mängukonsooli müüdud rohkem, kui ühtegi teist varem väljastatud konsooli. Nõukogude Liidus Nintendo Entertainment Systemit ei müüdud.

NES valitses konsooliturgu kauem kui ükski teine konsool. Süsteemi populaarsus hakkas langema alles 1990. aastate alguses, kui müügile tulid võimsamad Sega Mega Drive ja Super Nintendo. 1995. aastal USA-s lõpetatud tootmisest hoolimata elab NES edasi emulaatorites ja kirbuturgudel.

Regionaalsed erinevused

Erinevalt NESist ei saanud Famicomi pulte konsoolist lahti ühendada

Kuigi Jaapani Famicomides ning Põhja-Ameerika ja Euroopa NES-ides kasutati sama riistvara, olid nendes süsteemides olulised erinevused. Famicomi sai mängukassette sisestada ülalt ning need oli punast ja valget värvi. NES-i sai halli värvusega kassette sisestada eest. Famicomi esialgsele versioonile olid puldid külge ehitatud, mistõttu neid ei saanud konsooli küljest eemaldada. Seadme esipaneelil oli laienduspesa. Heli ja pildi väljundina kasutas Famicom RF modulaatorit. NES-il olid olemas nii RF modulaator kui ka RCA konnektor kaablid. Famicom kasutas 60-kontaktist kassetidisaini, mistõttu olid selle kassetid NES-i omadest (72 kontakti) väiksemad. Mõned varajased USA-s välja lastud mängud olid adapterile kinnitatud Famicomi kassetid, mida sai NES-iga ühendada.

Lukustuskiip

Famicomiga ei olnud kaasas lukustusriistvara ja seetõttu olid litsentsimata kassetid Jaapanis väga populaarsed. Originaalne NES sisaldas 10NES lukustuskiipi, mis raskendas oluliselt litsentsita tarkvara arendajate tööd. Konsoolides kasutatud lukustuskiibid erinesid piirkonniti, mis tähendas, et ühes piirkonnas müügil olevad mängud ei töötanud teise piirkonna konsoolil. Erinevad regioonid olid: USA/Kanada (3193 kiip), enamus Euroopast (3195), Aasia (3196) ning Suurbritannia, Itaalia ja Austraalia (3197). Kuna Euroopas kasutati kahte tüüpi kiipe, olid need märgistatud tähtedega "A" või "B". "A" näitas, et mäng töötab Suurbritannia, Itaalia ja Austraalia konsoolidel. Ülejäänud Euroopa konsoolide tunnus oli tähis "B".

Mängukontrollerid

Valguspüstol NES Zapper

NESi pult

Nii Famicomi kui ka NES-i puldil oli kaks ümmargust nuppu: "A", "B", "START", "SELECT" ja ristikujuline liikumisnupp (D-Pad), mis asendas varasemate konsoolide juhtkange. Famicomi konsooli teisel puldil puudusid Start- ja Select-nupud: nende asemel oli sisseehitatud mikrofon, mida kasutasid vaid vähesed mängud. Esimestel Famicomi konsoolidel olid kasutusel kinni kiiluvad kandilised A- ja B- nupud, mistõttu tehti need ümmargusteks. NES-il ei olnud puldid külge ehitatud, vaid neid sai ühendada konsooli eesotsas olevatesse 7-kontaktistesse pesadesse.

NES-i mängude jaoks tehti mitmeid spetsiaalseid kontrollereid, kuid ainult vähesed neist said populaarseks. Nende hulka kuulusid näiteks NES Zapper (valguspüstol), Power Glove, Power Pad, LaserScope jt. Famicomil oli väliste seadmete ühendamiseks esiküljel DA-15 pesa. NES-il ühendati need tavaliselt ühte kahest kontrolleripesast seadme esiküljel. Viimastel aastatel on NES-i kontrollerist saanud üks firma tuntumaid sümboleid.

Riistvaralised probleemid

Kui Nintendo lasi USA-s välja NES-i, kasutati konkurentide seadmetest teistsugust kujundust, et konsool oleks teistest paremini eristatav. Firma võttis kasutusele eest avatava kassetipesa süsteemi, mis meenutas videomakkidel kasutatavat mehhanismi. Kahjuks kulutas korduv kassettide sisestamine kontakte ja süsteem oli palju tundlikum mustuse ning tolmu suhtes.

Üks konsooli kurikuulsamaid probleeme oli seotud 10NES kiibiga. Et mäng töötaks, vajas 10NES kiip vajas pidevat ühendust tarkvara kiibiga. Vananevad, painutatud ja mustad ühendused takistasid kiipedevahelist suhtlust ja seetõttu hakkas konsoolil olev punane tuluke vilkuma, sest 10NES kiip lülitas konsooli iga sekundi möödudes uuesti sisse. Kasutajad proovisid sellest probleemist mitmete konsoolidele ja kassettidele kahjulike võtetega lahti saada. 1989. aastal andis Nintendo välja NES-i puhastuskomplekti, millega inimesed said hooldada oma seadmeid.

Vastusena nendele probleemidele tekkisid USA-s Nintendo volitatud remondikeskused. Firma sõnul töötasid nad programmi välja, et tagada seadmete kvaliteetne remont. Nintendo toimetas vajalikud varuosad ainult sellistesse poodidesse, mis olid registreerunud autorisatsiooni programmile. Praktikas ei koosnenud protsess millestki muust kui Nintendole tasu maksmisest.

Litsentsimine

Nintendo mõju videomänguturul ületas isegi Atari õitsenguaega 1980. aastatel. Erinevalt sellest toetas Nintendo kolmanda osapoole arendajaid, kellelt nõuti Nintendo kehtestatud reeglite järgmist. 10NES autentimiskiip paigaldati igasse konsooli ja litsentsiga mängukassetti. Mäng ei töötanud, kui kasseti kiibi tuvastamine ebaõnnestus. Nintendo kasutas kontrolli kassettide tootmise üle, et suruda arendajatele peale oma reegleid. Viimased pidid allkirjastama lepingu, mis kohustas mänge arendama vaid selle süsteemi jaoks, pidid tellima vähemalt 10 000 kassetti ja võisid teha kuni 5 mängu aastas.

Litsentsimata mängud

Mitmed ettevõtted, kes keeldusid Nintendole litsentsitasu maksmisest, leidsid mooduseid konsooli autentimissüsteemist mööda hiilimiseks. Enamus neist kasutasid elektripinget, et ajutiselt blokeerida 10NES kiip.

1990. aastate alguses, kui turule tulid Sega Mega Drive/Genesis, suurenes konkurents mängutööstuses ja Nintendo pidi muutma oma suhtumist arendajatesse, kellest paljud olid juba teistele süsteemidele üle läinud. Kui konsool anti välja uue disainiga (NES-101), puudus sealt kokkuhoiu eesmärgil 10NES kiip. Mängudel oli siiski kiip sees selleks, et nad töötaks ka originaalsetel NES konsoolidel.

Riistvaralised kloonid

NES-i populaarsuse tipul kasvas jõudsalt kloonide turg. Algselt olid need populaarsed piirkondades, kus Nintendo konsooli ei turustanud. Eriti populaarseks sai Dendy (vene keeles: Де́нди), litsentsita NES-i kloon, mida toodeti Taiwanis ja müüdi endises Nõukogude Liidus. Argentinas turustati konsooli Family Game, mis meenutas riistvara disainilt originaali. Konsooli Micro Genius müüdi Kagu-Aasias ning Kesk-Euroopas oli saadaval Pegasus.

Pärast seda, kui Nintendo lõpetas NES-i tootmise, kasvas litsentsita kloonide turg veelgi. Neist mõned on võrreldes originaalriistvaraga funktsionaalsuselt edasi läinud. Sinna hulka kuulub näiteks kaasaskantav süsteem värvilise LCD ekraaniga: Pocket Fami. Mõned on valmistatud spetsiaalsete turgude jaoks: näiteks NES-i kloon, mis töötab nagu klaviratuuri ja algelise tekstitöötlusprogrammiga primitiivne personaalarvuti.

Kuigi enamik koopiatest ei omanud Nintendo litsentsi, võimaldas Nintendo teatud firmadel valmistada NES-iga ühilduvaid tooteid. Sharp tootis vähemalt kahte sellist klooni: Twin Famicon ja SHARP 19SC111 televiisor. Twin Famicom oli saadaval kahes värvis (punane ja must) ja sellel olid külgeehitatud kontrollerid (nagu ka Famicomil), kuid teistsugune disain. SHARP 19SC111 oli televiisor, millesse oli sisse ehitatud Famicom. Sarnane tehing tehti ka Hyundai Electronicsiga, mis levitas süsteemi Comboy nime all Lõuna-Koreas. Leping oli vajalik, kuna Lõuna-Korea valitsus oli keelanud kõik Jaapani "kultuurilised tooted" (kehtis 1998. aastani), mistõttu ainus viis Jaapani tooteid Lõuna-Korea turul müüa oli kolmanda osapoole levitaja kaudu.

Tehnilised andmed

Ümbertöötatud mudel

Nes-101

NES-101 (Jaapanis tuntud kui HVC-101) mudelis on kasutatud samu värve, mida kasutati NES-is, kuid sellel on võrreldes originaaliga mitmeid erinevusi. Näiteks on sisselülitusnupp punane ning sarnaselt SNESiga saab seda vajutamise asemel liigutada sisse- ja väljaasendisse. Ka puudub LED tuli, mis näitaks, kas konsool on sisse lülitatud. Sarnaselt Famicomiga on selles versioonis kasutatud pealtlaetavat kassetisüsteemi. NES-101 mudel loodi pärast SNES-it ja neil on mitmeid sarnaseid jooni. NES-101 on palju kompaktsem kui originaalne NES-001.

Kassetid

Kassett

Kõik ametliku litsentsiga Põhja-Ameerika (NTSC) ja Euroopa (PAL) kassetid on 13,3 cm kõrged, 12 cm laiad ja 2 cm paksud. Kasseti tagumisel küljel on silt juhistega kasseti käsitlemiseks. Kõik NTSC ja PAL piirkonna kassetid (välja arvatud The Legend of Zelda ja Zelda II: The Adventure of Link, mis olid kuldsed) olid tehtud standardsest halli värvi plastist. Litsentsita kassette toodeti mustadena, sinistena ja kuldsetena ning neil oli natuke erinev kuju. Jaapani (Famicomi) kassetid on veidike erineva kujuga. Nad on ainult 7,6 cm kõrged kuid 13,5 cm laiad. Erinevalt NESi mängudest toodeti Famicomi kassette paljudes värvides.

Protsessor

RP2A07

NES-is oli kasutusel MOS 6502 tehnoloogial põhinev 8-bitine mikroprotsessor, mida tootis Ricoh. Põhja-Ameerika konsoolides on kasutusel Ricoh 2A03, mis töötab taktsagedusel 1,79 MHz. Euroopa ja Austraalia versioonis kasutatakse Ricoh 2A07-t, mis on identne 2A03-ga, kuid töötab madalamal taktsagedusel: 1,66 MHz.

Mälu

NES-il on 2 KiB muutmälu (RAM). Mängukassetid võivad sisaldada lisamälu, mis selle koguhulka suurendab. Lisaks sellele on konsoolil graafikaprotsessori jaoks 2 KiB mälu, 256 baiti OAM (Objekti Atribuudi Mälu) ja 28 baiti värvipaleti RAMi. Süsteem toetab korraga kuni 32 KiB programmi ROM mälu, mida on võimalik laiendada.

Graafika

NES kasutab Ricoh poolt välja töötatud graafikaprotsessorit. Põhja-Ameerika versioonis kasutatav RP2C02 töötab taktsagedusel 5,37 MHz ning Euroopa versioonis on kasutusel 5,32 MHz sagedusega RP2C07. Mõlemad kasutavad 2 KiB videomälu. Süsteem toetab 48 värvi ja 5 tooni halli. Punast, rohelist ja sinist saab teatud ekraani piirkondades tumendada, kasutades hoolikalt ajastatud koodi. Korraga võib ekraanil kuvada kuni 64 kujutist, mille suuruseks võib olla kas 8x8 pikslit või 8x16 pikslit. NES kasutab ekraanilahutust 256x240 pikslit. Pildiväljundi ühendused erinesid konsooli versioonide vahel. Esialgsel Family Computeril oli ainult raadiosagedus modulaator väljund. Kui konsool anti välja Põhja-Ameerikas ja Euroopas, lisati sellele veel RCA pistikud.

Viited

• Nintendo Entertainment System ingliskeelne Wikipedia artikkel.