Montenegro Kuningriik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2016) |
See artikkel räägib 20. sajandi alguse Montenegro riigist. Teise maailmasõja aegse riigi, mida mõnikord Montenegro kuningriigiks kutsutakse, kohta vaata artiklit Itaalia Montenegro kubermang. |
Краљевина Црнa Горa 1910–1918 | |
.svg) Montenegro Kuningriik aastal 1914. | |
| Valitsusvorm | põhiseaduslik monarhia |
|---|---|
| Pealinn | Cetinje (1910–1916) |
| Religioon |
õigeusk (ametlik) sunniitlus, katoliiklus |
| Riigikeeled | serbia |
| Rahaühik | Montenegro perper |
.svg)
Montenegro Kuningriik (serbia: Краљевина Црнa Горa / Kraljevina Crna Gora) oli monarhia Kagu-Euroopas, tänapäeva Montenegros, Balkani poolsaarel, rahututel aastatel Esimese maailmasõja eel ja ajal. Õiguslikult oli see põhiseaduslik monarhia, kuid tegelikult absoluutne monarhia. 28. novembril 1918 ühendati Montenegro Serbia kuningriigiga ja kolm päeva hiljem, 1. detsembril 1918 liidendati see Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriiki.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Montenegro ajalugu
Montenegro vürst Nikola kuulutas Montenegro Cetinjes kuningriigiks 28. augustil 1910. Kuningas Nikola I oli riiki vürstina valitsenud aastast 1860 ja oli 20. sajandi alguses algatanud mitmeid uuenduslikke reforme, nagu põhiseaduse kehtestamine ja uus vääring, Montenegro perper.
Montenegro astus Esimesse Balkani sõtta aastal 1912, lootes võita osa viimastest Osmanite kontrollitavatest aladest Rumeelias. Montenegro tegi täiendava territoriaalse kasvu, jagades 30. mail 1913 Sandžaki Serbiaga. Kuid montenegrolased pidid suurriikide survel mais 1913 loovutama äsjavallutatud İşkodra linna (serbia: Skadar, pärastpoole Shkodër) uuele Albaania riigile, vaatamata sellele, et montenegrolased olid andnud 10 000 elu linna vallutamisse (aprillis 1913) Esad paša Osmanite-Albaania vägedelt.
Kui juunis 1913 puhkes Teine Balkani sõda, võitles Serbia Bulgaaria vastu ja kuningas Nikola asus Serbia poolele. Taas kord oli Montenegro kistud sõtta, kus ta võitis märkimisväärselt lisaterritooriumi.
Esimeses maailmasõjas (1914-1918) asus Montenegro liitu Antantiga, seoses kuningas Nikola Serbia-meelse poliitikaga. Seepärast okupeeris Austria-Ungari Montenegrot 15. jaanuarist 1916 kuni oktoobrini 1918.
20. juulil 1917 sõlmitud Korfu deklaratsioon kuulutas ette Montenegro ühinemist Serbiaga. 28. novembril 1918 kuulutati välja Montenegro ühinemine Serbiaga. Nikola I toetas ustavalt ühinemist Serbiaga, et moodustada kõigile serblastele Suur-Serbia riik, kuid vaidles Serbia kuningatega, kes hakkab uut kuningriiki valitsema. Podgorica rahvuskogu tõukas 26. novembril 1918 kuningas Nikola troonilt; ta suri paguluses.
Teise maailmasõja ajal kaalusid okupatsiooniväed Jugoslaavias muuta Itaalia Montenegro kubermangu nukukuningriigiks, kuid nendest plaanidest ei saanud asja.
Valitsejad
[muuda | muuda lähteteksti]Montenegro kuningas (1910–1918)
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Montenegro monarhide loend
- Nikola I Petrović (1910–1918)
Peaministrid (1910–1916)
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Montenegro peaminister
- Lazar Tomanović (1910–1912)
- Mitar Martinović (1912–1913)
- Janko Vukotić (1913–1915)
- Milo Matanović (1915–1916)