Matthias von Porten
|
See artikkel on Tallinna asehaldur Matthias von Poortenist; tema raehärrast isa kohta vaata Matthias Poorten (raehärra). |
Matthias von Poorten, rootsipäraselt Mattias von Porten (1642–1718; teistel andmetel 1720 Waxholm)[1] oli Rootsi riigiametnik, Tallinna linnuse asehaldur 1690–1700[küsitav].[2]
Päritolu ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Matthias Poorten sündis Tallinna raehärra Matthias Poorteni (u 1585−1641) ja Tallinna bürgermeister Georg von Wangersheimi (1579–1656) tütre Agneta Wangerseni (1622−1699) pojana.[1][3]
Kohtukarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]1665. aastal oli ta Tallinna linnusekohtu ja 1671. aastal Liivimaa maakohtu assessor.[1] Ta aadeldati 19. juunil 1673 ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda 1690. aastal.[1], nr. 847 all. 1676. aastal oli ta Võnnu kreisi maakohtunik.[4]
Veretööga lõppenud pulmad
[muuda | muuda lähteteksti]1679. aasta 30. septembri õhtul pidas maakohtunik Matthias von Poorten gilditoas oma pulmapidu. Kohal oli terve hulk prominentseid külalisi, teiste hulgas Liivimaa kindralkuberner Krister Horn, kindralmajor Jakob Stael von Holstein, kindralmajor vabahärra Gustav von Mengden ja tolle poeg ooberstleitnant vabahärra Otto Reinhold von Mengden. Varem mitmel puhul omavahel konfliktis olnud Jakob Stael von Holstein ja Gustav von Mengden rääkisid tol õhtul sõbralikus meeleolus juttu, kuni vanem Mengden magama läks. Ühtäkki ligines Stael von Holsteinile Otto Reinhold von Mengden ning nõudis tollelt selgitusi selle kohta, justkui oleks Stael nimetanud tema isa ebaausaks ärimeheks, kellest tuleks eemale hoida.[5]
Tegevus Tallinna asehalduri ja Eestimaa ökonoomiadirektorina
[muuda | muuda lähteteksti]5. maist 1690 määrati Tallinna linnuse asehalduriks ja sama aasta 31. detsembril Eestimaa ökonoomiadirektoriks.[4]
Tegevus revisjonikomissarina
[muuda | muuda lähteteksti]1695. aastal oli ta üks komissaridest, kes viis läbi revisjoni, mille tulemusel suurendati maal aadli ratsateenistust enam kui 150 hobuse võrra. Ülejäänud komissarid olid Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie, kindralmajor Johann Andreas von der Pahlen ja maakohtunik Engelbrecht Mannerburg.[2] 20. augustil 1696 soovisid Poorten, Pahlen ja Mannerburg pärast lõpetatud revisjoni laevaga Stockholmi sõita. Nad viisid laevale kõik revisjoniaktid ning asusid vastu õhtut ka ise laeva pardale. Öösel tõusis tugev põhjatorm, rebis laeva ankrust lahti ning lõi vastu Tallinna sadamakaid puruks. Poorten pääses laevaõnnetusest eluga, kuid kindralmajor Pahlen, tema abikaasa, poeg ja tütar ning Mannerburgi neli last hukkusid.[2]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Matthias von Porten abiellus Anna Elisabeth von Helmerseniga, kes oli Johann von Helmerseni ja Anna Hintze tütar.[6] Abielust sündisid:
- Ursula (suri 1710), abiellus kapten Fabian Reinhold von Vietinghoffiga (surnud 1710)[7]
- Anna Elisabeth, abiellus 1702 Tallinnas Kukevere ja Pühajärve mõisniku major Karl Wilhelm von Rehbinderiga (surnud 1745)[8]
- Barbara Helene, abiellus 1723 Amblas Kuijõe ja Valkla mõisniku rittmeister Johann Martensiga (1666–1740)[9]
- Christiern Johann (maeti 7. veebruaril 1700)[10]
- Juliana Sophia (maeti 7. veebruaril 1700)[10]
Esivanemad
[muuda | muuda lähteteksti]| Matthias von Poorteni esivanemad | |||
| Matthias von Poorten (1642–1718 või 1720) |
Matthias Poorten (u 1585−1641) |
Gotthard Poorten (1540/1550−?) |
Heinrich Poorten (1500/1515−?) |
| Elisabeth von Dessin | |||
| Hillen in den Rosen | ... | ||
| ... | |||
| Agneta von Wangersheim (1622−1699) |
Georg von Wangersheim (Wangersen) (1579–1656) |
Johann Wangersen (maeti 1603) | |
| Katharina Vegesack | |||
| Gertrud Spengel (maetud 1664) |
Hans Spengel | ||
| Katharina Rötgert | |||
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel...1.". Trükitud Rootsi kuninglikus trükikojas. (1754)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kaarel Vanamölder "Maanõunik Otto Fabian von Wrangelli Eesti- ja Liivimaa kroonika käsitlusvõimalustest" Tartu. 2007
- ↑ "Tallinna Linnateatri hoonete ajalugu: Lai tänav 19 (kinnistu nr. 134)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2012. Vaadatud 17. detsembril 2009.
- ↑ 4,0 4,1 August Wilhelm Hupel, "Nordische Miscellaneen, Volumes 20-21". Johann Friedrich Hartknochi trükikoda, Riia 1790. lk 358–359
- ↑ [1]
- ↑ "Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Teil 1, 2: Livland" Görlitz. 1930 lk 829
- ↑ "Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Teil 1, 1: Livland" Görlitz. 1929 lk 214
- ↑ "Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Teil 2, 1: Estland" Görlitz. 1930 lk 198
- ↑ "Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Teil 2, 1: Estland" Görlitz. 1930 lk 296
- ↑ 10,0 10,1 Niguliste koguduse surmameetrika