Liivimaa Üldkasulik Ühing

Liivimaa Üldkasulik Ühing (saksa keeles Livländischer Gemeinnütziger Verband, Vidzemes Visparderīga Savienība) oli Lätis aastail 1920–1939 tegutsenud Liivimaa rüütelkonna järglasorganisatsioon.

Ühing asutati 10. märtsil 1920 ja registreeriti 20. märtsil samal aastal.

Ühingu presidendid olid :

• 1920–1936 parun Hans Rosen (1870–1945)
• 1936–1939 Friedrich von Samson-Himmelstjerna (1872–1958)

Liivimaast uue Eesti-Läti piiriga äralõigatud Põhja-Liivimaa aadlike koosolekud Tartus, Pärnus ja Viljandis liitusid 1924. aastal üksmeelselt ühinguga. 1925. aastal loodi Tartus ühingu komitee ja aunõukogu (Ausschuss und Ehrenrat). Põhja-Liivimaa aadlikele oli avatud ka Tallinnas tegutsenud Eestimaa Üldkasulik Ühing. Eestis tegutsesid Liivimaa Üldkasuliku Ühingu Põhja-Liivimaa usaldusmehed (Vertrauensleute für Nord-Livland), kes nimetati 1934. aastal ümber nõukogu liikmeteks (Ratsglieder für Nord-Livland; kümnest nõukogu liikmest pooled tuli valida Põhja-Liivimaalt):

• parun Walter Stackelberg (kuni 1939)
• Rolf von Anrep
• Viktor von zur Mühlen
• Richard von Oettingen (1932–1939)
• Heinrich von Zeddelmann (kuni 1939)
• parun Adolf Pilar von Pilchau (kuni 1932)