Līdumnieki vald
| Līdumnieki vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Līdumnieku pagasts | |
|
| |
| Pindala: 161 km² | |
Elanikke: 216 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 1,3 in/km² | |
| Keskus: Līdumnieki | |
 |
Līdumnieki vald (läti keeles Līdumnieku pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.
Vald piirneb sama piirkonna Blonti, Cibla ja Briģi vallaga. Idas piirneb vald Venemaaga.
Valla pindala on 161 km². 2016. aasta seisuga elas seal 315 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 248 lätlast, 69 venelast, 4 valgevenelast, 2 ukrainlast ja 1 poolakas.[3] Valla keskus on Līdumnieki küla. Vallavanem on Miervaldis Trukšāns (ühine Cibla vallaga).[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1945 moodustati Cibla vallas Cibla, Franapole, Istalsna, Jasenci, Līdumnieki ja Ozupiene külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1956 liideti Līdumnieki külanõukoguga Jasenci külanõukogu. Aastal 1971 liideti Puškini nimelise kolhoosi maad Krivanda külanõukoguga, ent aastal 1973 liideti Krivanda külanõukogu Līdumnieki külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Līdumnieki vald.[5] Aastatel 2000–2021 kuulus vald Cibla piirkonda.
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Peitelise linnamägi ehk Soosaareke.[6] Kohaliku kaitse all on Čižiki keskaegne kalmistu.[7]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Tähtsaimad jõed on Ludza jõgi ja Zilupe jõgi. Suuremad järved on Peitelise järv, Zilezers ja Kurjanova järv.
Looduskaitse all on Kušneri pärn, Līdumnieki männid, Līdumnieki Ristmikumänd, Līdumnieki Piinajamänd ja Garšani Kahe Puuadra Pärn, lisaks kasvab vallas veel kaks nimetut põlispuud. Vallas asub Kurjanova järve maastikukaitseala, sinna jäävad ka Gulbji ja Platpirova soo hoiuala pindalaga 2012,65 ha ning Klešniki soo hoiuala pindalaga 3344,6 ha.[8]
Külad
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas on 40 küla. Valla keskuse Līdumnieki (vidējciems) elanike arv aastal 2020 oli 74. Kolm valla küla on staatusega mazciems: Krivanda 27 elanikuga aastal 2020, Līdumnieki ja Petručonki 11 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems: Akaši 2 elanikuga aastal 2020, Antonki, Ārmaņi 1 elanikuga aastal 2020, Astenci 3 elanikuga aastal 2020, Babrova 8 elanikuga aastal 2020, Bārtuļi 22 elanikuga aastal 2020, Berezovka 2 elanikuga aastal 2020, Čižiki 5 elanikuga aastal 2020, Čiužuļi 9 elanikuga aastal 2020, Dolgošeji 9 elanikuga aastal 2020, Gorki, Hmeļņicki 16 elanikuga aastal 2020, Jasenci 9 elanikuga aastal 2020, Jaski 6 elanikuga aastal 2020, Joski, Klešņiki 1 elanikuga aastal 2020, Kozusola 2 elanikuga aastal 2020, Krupiši, Kujerci 4 elanikuga aastal 2020, Kurjanova 7 elanikuga aastal 2020, Kušneri 16 elanikuga aastal 2020, Lineja, Līpu Sola, Miņini, Platpirova 1 elanikuga aastal 2020, Ruduši 7 elanikuga aastal 2020, Seimaņi 4 elanikuga aastal 2020, Spirki 9 elanikuga aastal 2020, Škiņči, Šņitnīki, Vidri, Vindraži, Vjarumi 2 elanikuga aastal 2020 ja Vocu Kolni 13 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Ciblas novads, vaadatud 24.10 2020
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.10 2020
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 24.10 2020
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.