Koiva jõgi

Koiva jõgi
	Koiva jõe keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid Koiva jõe keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Lähe	Vidzeme kõrgustik 57° 4′ 51″ N, 25° 35′ 51″ E
Suubub	Liivi lahte 57° 9′ 32″ N, 24° 15′ 59″ E
Valgla maad	Läti; Eesti
Valgla pindala	9800 km²
Pikkus	453 km
Langus	234 m
Lang	0,52 m/km
Parempoolsed lisajõed	Tirza, Mustjõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Palsa, Vija, Amata

See artikkel räägib Lätis ja Eestis voolavast Koiva jõest; samanimelise jõe kohta Uuralites vaata artiklit Koiva jõgi (Tšussovaja); samanimelise küla kohta vaata artiklit Koiva (Valga).

Koiva (läti keeles Gauja, liivi keeles Koiva, saksa keeles Livländische Aa) on jõgi Lätis.

See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi (Daugavat voolab Lätis ligi 100 km vähem). Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe valgla on 9800 km² suur. Koiva langus on 234 meetrit, lang on 0,52 m/km.

Koiva jõgi algab Vidzeme kõrgustikul Cēsise rajoonis. Ülemjooksul voolab ta itta, läbib mitu järve ja Jaunpiebalga asula ning jõuab Gulbene rajooni. Lejasciemsis algab keskjooks, jõgi suundub loodesse laias orus, läbib Alūksne rajooni ja Koivaliina ning 18 km voolab Eesti ja Läti piirijõena. Seejärel keerab Koiva edelasse ning voolab läbi Valka rajooni ja Strenči, Valmiera rajooni ja Valmiera (Volmari) ning jõuab tagasi Cēsise rajooni, kus läbib Jāņmuiža, Cēsise (Võnnu) ja Ligatne. Jõe alamjooks kulgeb Riia rajoonis, kus Koiva läbib Turaida ja Sigulda, Gauja küla ja Ādaži ning suubub Carnikava lähedal Liivi lahte.

Suudmes on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.

Koiva koos lisajõgedega ning jõe valgla

Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on Tirza (parempoolne), Palsa (vasakpoolne) ja Mustjõgi (parempoolne), Vija (vasakpoolne), Rauna (vasakpoolne), Amata (vasakpoolne) ja Brasla (parempoolne).

Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem- ja keskjooksul kiviseid lõike koos kärestikega, millest suurimad asuvad Strenči linna juures. Valmieras on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub 1973 rajatud Gauja rahvuspark. Jõe kaldal paljanduvad Devoni liivakivid, moodustades Sigulda juures kuni 85 m sügava oru. Rahvuspargis on ka Turaida, Sigulda ja Krimulda linnuse varemed.

Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.

Peaaegu kogu pikkuses kasvab Koiva kaldal okaspuumets (peamiselt mänd), kuid seal asub ka kaitsealune Koiva puisniit.

Lätis sündinud maadeavastaja Aleksandrs Laime andis Gauja nime ka ühele jõele, mis Venezuelas ülalpool Angeli juga.

Tänapäeval on Koiva jõel levinud kanuusõit.