Mine sisu juurde

Kohtufotograafia

Allikas: Vikipeedia

Kohtufotograafia on fotograafiavahendite ja -võtete süsteem, mida kasutatakse uurimistoimingute käigu ja tulemuste fikseerimisel, operatiiv-jälituslike ülesannete täitmisel ning kohtulike tõendite uurimisel[1].

Kohtufotograafia on kohtueelses menetluses fotograafia võtete ja vahendite süsteem tõendite fikseerimiseks ja hilisemaks uurimiseks.

Kohtufotograafias tehakse vahet fotografeerimise eesmärkide ja fotografeeritud ala ulatuse vahel. Sõltuvalt sellest, mida ja kuidas on pildistatud, käsitletakse kohtufotograafias järgmisi fotografeerimise üldmeetodeid.

Lähtefoto on foto, millel on kujutatud uurimistoimingu piirkonnas olevad hooned, sissepääsuteed, piirded. Lähtefotosid võib vormistada nii joonpanoraamina kui ka ringpanoraamina. Lähtefotosid võib teha rohkem, kui ühe. Reeglina valmistatakse lähtefoto fotograafi silmade kõrguselt. Vajadusel ja võimalusel tuleks lähtefoto teha kõrgemalt haarates fotole suuremat ala ja saavutamaks fotol kolmemõõtmelist efekti. Lähtefoto tegemiseks saab kasutada edukalt drooni tehtud fotot või fotoseeriat.

Üldfoto on foto, millel on kujutatud paikkonna või ruumi see osa, kus uurimistoimingut läbi viiakse. Fotol kujutatu hõlmab uuritavate objektide paiknemist teineteise suhtes ja ruumi asjasse puutuvate detailide suhtes. Üldfotosid tehakse erinevatest pildistamispunktidest. Üldfoto mõte on anda edasi objektide paiknemine ja seisukord täpselt sellistena, nagu nad on uurimistoimingu alustamise ajal. Enne fotografeerimist midagi ei muudeta. Pärast üldfotode valmistamist paikkonnas või ruumis uurimistoimingus tähtsust omavad esemed varustatakse numbertähistega. Valmistatakse uued üldfotod.

Sõlmfoto on foto, millel on kujutatud menetluslikult tähtsust omav ese või asjaolu. Sõlmfoto kadreeritakse viisil, kus asjaolu või ese katab kogu pildivälja. Kui ese on tähistatud, siis tehakse sõlmfoto nii, et ese jääks fotole koos eseme tähisega. Kui tähist eseme fotografeerimise ajaks veel pole, saab tähise esemele juurde panna.

Detailfotol on kujutatud üksiku objekti detaile. Detailfotoga antakse edasi pildistatava objekti üld- ja eritunnuseid. Objekti võib liigutada, et oleksid soodsad valgustus- või töötingimused. Vajadusel tehakse objektist mõõtkavafoto.

  1. Herbert Lindmäe (1976). Kriminalistikatehnika. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 42.