Khālid ibn al-Walīd
See artikkel vajab toimetamist. |
Khālid bin Walīd ehk Khalid ibn al-Walid (araabia keeles خالد بن الوليد, ka Sayf-Allāh ehk Jumala Mõõk; 584–642) oli esimene suur Araabia väejuht islami leviku algusaegadel.
Khalid sündis Mekas ning oli esialgu moslemitevastane. Ta võitles mitmes lahingus moslemite vastu, kuid pärast Hudaybiyya lepet astus ta islami usku. Seejärel sai temast Muhamedi tähtsaim väejuht.
Khalidist sai peagi moslemivägede ülemjuhataja ning esimeste kaliifide Abu Bakri ja Umar ibn al-Khattabi ajal vallutas ta Süüria ning tegi edukaid retki Pärsia vastu. Nii kujunes tast esimene suur püha sõja ehk džihaadi elluviija. 632 surus ta maha ka beduiinide mässu (fitna) islami vastu, näidates üles halastamatust usutaganejate suhtes.
Khalid ibn Walid suri Süürias oma voodis, mis talle suure pettumuse valmistas, sest ta oli tahtnud langeda usumärtrina lahinguväljal.