Iŭje

Iŭje
	[ Ivje ]
valgevene	Іўе / Iŭje Ivje
vene	Ивье Ivje
	Lipp Vapp
	Elanikke: 7089 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 53° 56′ N, 25° 46′ E

See artikkel räägib Valgevene linnast; Läti küla kohta vaata artiklit Īve

Iŭje (transkribeerituna Ivje) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Iŭje rajooni ja Iŭje külanõukogu halduskeskus. Leedu keeles Vija või Yvija, poola keeles Iwie, tatari keeles Өе. Linna läbib raudteeliin Maładziečna–Lida.

Linna nime päritolu kohta on mitu varianti. Ühe oletuse kohaselt pärineb see Gediminase naise Eva nimest, teised hüpoteesid otsivad asula nime päritolu nii slaavi, soome-ugri kui ka tatari keeltest.

Linna piirides on keskkool, laste spordikool ja muusikakool. Iŭjes on ka kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Tööstusest on linnas vaid toiduainetetööstus.

Iŭjes on olnud ajalooliselt suur juutide kogukond. Lisaks juutidele on seal elanud ka palju tatarlasi. Linn on ajalooline valgevene tatari kogukonna keskus.

Linna suurimaks vaatamisväärsuseks on aastal 1600 ehitatud ja aastal 1782 ümber ehitatud barokkstiilis katoliku kirik XVI sajandi lõpus ehitatud kellatorniga. Huvi võivad pakkuda ka XIX sajandi lõpus ehitatud veski, XIX sajandil ehitatud katoliku kabel, mošee aastast 1884 ja sünagoogid XX sajandi algusest. Iŭje vanalinn pärineb põhiliselt XIX sajandi lõpust.

Ajalugu

Iŭjet mainitakse esimest korda XV sajandil kui suurvürstide valdust. Aastal 1444 müüdi asula Mangirdastele, hiljem läks see Zabrzezińskite valdusse ja aastast 1558 Kiszkadele. Aastast 1598 on teada, et Iŭjes elasid tatarlased.

Aastal 1611 rajati asulasse trükikoda, aastal 1631 aga klooster, mille juurde ehitati ka kirik. Osade allikate andmeil trükiti Iŭjes Meletiy Smotryts’kyy koostatud esimene valgevene keele grammatika. Aastal 1742 sai Iŭjest alev. Omanikud vahetusid asulal kiiresti, pärast Kiszkasid tulid Słuškad, seejärel Glebowicsid, Żyżemscyd, Ogińskid, Sapiehad, Tiesenhausenid. XVI–XVII sajandil oli Iŭje tähtis ariaanide keskus.

Aastal 1795 läks alev Kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. XIX sajandil oli asula Zamoyskite suguvõsa valduses. Asulasse ehitati mošee, seal peeti aastas viis laata.

Aastast 1921 oli Iŭje Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Linnaõigused sai asula aastal 2000