Iru vald
Iru vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.
Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Nehatu valla maa-alast; senise Viimsi valla maa-alast; senise Jõelehtme valla Kostivere mõisa järgi oleva Ületee nr 9 talu ja Männiku rabast põhja pool asuvate heinamaade maa-aladest.[1]
1939. aastal oli vallas 4598 elanikku. Territooriumi suurus oli 137,07 km² (13 707,21 ha).
Esimene vallavanem oli Konstantin Jüssi.
Vabariigi Valitsuse otsusega 11. aprillist 1940 tunnustati asulaks AS-i Eesti Fosforiit poolt valda rajatav Maardu kaevanduse ja vabriku asupaik ja lähem ümbrus[2].
21. augustil 1940 oli Irul esimene Eesti naisvallavanem Alide Sommerling[3].
Vald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg.
Valla aukodanik oli Johan Laidoner.
Seadlusega 2. märtsist 1945 liideti Iru valla Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose asula Tallinna linnaga.
Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[4] vallas Iru külanõukogu, Maardu külanõukogu ja Viimsi külanõukogu.
26. septembril 1950 arvati vald Harju rajooni koosseisu.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
- ↑ RT 1940, 34, 267
- ↑ Esimene naisvallavanem. Talurahva Hääl, 21. august 1940
- ↑ EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.