Hawaii saared

Hawaii saared
	NASA satelliidifoto Hawaii saartest
Ümbritseb	Vaikne ookean
Koordinaadid	20° 45′ N, 156° 9′ W
Saari	137
Kogupindala	16 636 km²
Kõrgeim koht	Mauna Kea (4205 m)
Elanikke	680 442 (2020);
Keskus	Honolulu

Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele. Nad on Hawaii osariigi koosseisus, välja arvatud Midway saared.

Saared moodustavad pika loode-kagusuunalise saarteaheliku. Nende kogupindala on 16 000 km².

Kaheksa suuremat saart on:

Geoloogiline ehitus

Kõik Hawaii saared peale korallrahude on vulkaanilise tekkega. Vulkaaniliselt aktiivne on kagupoolne ots. Ülejäänud saared on ookeanilise maakoore loode suunas liikumise tõttu kuuma täpi kohalt ära nihkunud. Seetõttu nende saarte pindala ja kõrgus merepinnast enam ei kasva, vaid kahaneb jahtumise ja erosiooni tõttu. Lõpuks vajuvad saared vee alla. Hawaiist kagusse tekib uus vulkaaniline saar.

Hawaii saarte kilpvulkaanid on Maa suurimad vulkaanid. Suurim neist, Mauna Kea, ulatub 4207 m üle merepinna ning 5400 m allapoole merepinda, nii et selle absoluutne kõrgus ületab 9000 m. See on absoluutselt kõrguselt suurim mägi Maal. Pisut madalam Mauna Loa on suurima ruumalaga vulkaan Maal. Ta on nii raske, et ta kogu Vaikse ookeani laama mõõdetavalt deformeerib.

Suurimal saarel Hawaiil on veel tegevad Mauna Loa ja Kīlauea, viimane tegutseb alates 1983. aastast lakkamatult. Mauna Loast kirdes olevatele aladele, sealhulgas ka teedele ja majadele, tungib aeg-ajalt laava. Tegevateks peetakse ka ajaloolisel ajal pursanud vulkaane Hualālaid (Hawaii saarel) ja Haleakalād (Maui saarel).

28 km Kīlaueast kagus vee all on Hawaii-Imperaatori aheliku noorim vulkaan Lōʻihi.

Pinnamood

Saarestiku kõrgeim mägi on Hawaii saarel asuv 4207 m kõrgune Mauna Kea.

Veestik

Joogivett saadakse osalt arteesia kaevudest.

Pikim jõgi on Kaukonahua Oʻahu saarel.

Suurim looduslik järv on Halulu järv Niʻihau saarel pindalaga 3,48& km².

Eriti Maui ja Kauaʻi saarel on arvukalt jugasid.

Kliima

Hawaii saared asetsevad troopika äärmises põhjaosas. Valitseva kirdepassaadi tõttu on kliima mahe ja mõõdukas. Tuulepealsed nõlvad on niisked, troopilise taimkattega, tuulealused nõlvad on suhteliselt kuivad. Selgeid aastaaegu ei ole. Oktoobrist märtsini sajab rohkem kui muul ajal.

Elustik

Enne asustamist

Et Hawaii on saarestik, oli seal enne asustamist ainus maismaaimetaja ka Ameerikas levinud kaelus-karusnahkhiir^[2]. Puudusid ka maismaaroomajad ja kahepaiksed. Paljud liigid on lahknenud mitmesugusteks uuteks liikideks (adaptiivne radiatsioon), sest saarte ligipääsmatuse tõttu oli seal palju vabu ökoloogilisi nišše. Seetõttu oli Hawaiil suur endeemsete liikide osatähtsus.

Taimed

Küll aga oli algselt väikeste seemnetega taimi, mille seemned olid kohale kandnud tuul, linnud või lendavad putukad.

Taimtoiduliste imetajate puudumise tõttu olid seal mittekõrvetavad kõrvenõgesed ja piparmündimaitseta mündid.

Teisi taimi:

moluki tungpuu
Hibiscadelphus
tore vulkaanikell
tuli-raudmürt
hillebrandia
Nestegis (õlipuulised)
40 endeemset ruset; Acaena exigua zählt zu den Stachelnüsschen
oganupp Acaena exigua

Linnud

Hawaiil elab üle 70 linnuliigi. Huvitav on vintlaste triibus Drepanidini, kus üks perekond on hargnenud rohkem kui seitsmeks liigiks. Geochen rhuax ja Branta hylobadistes olid suured taimtoidulised lennuvõimetud linnud. Säilinud on viimase lennuvõimeline sugulane nenelagle.

Teisi linde:

Putukad ja ämblikud

Oli lendavaid putukaid ja putukaid, kelle tuul oli kaasa toonud. Ühest äädikakärbse liigist tekkis umbes 1000 liiki, mis on välimuselt päris erinevad. Näiteks liike Drosophila lanaiensis ja Drosophila ochrobasis peetakse väljasurnuks.

Teisi putukaid:

Hyposmocoma molluscivora
pigmendita, sageli pimedad, alaliselt maa all elavad kiiltirtlaste liigid
monarhliblikas

On ka jahtämbliklaste liike.

Inimese mõju

Esimeste polüneeslastest kolonistide mõjul suri välja üle poole linnuliikidest. Nende seas on Chelychelynechen quassus, Thambetochen ja Ptaiochen, kes olid Hawaii suurimad taimtoidulised ja kellel oli sarnane ökoloogiline nišš, nagu hiigelkilpkonnadel Maskareenidel, Seišellidel, Aldabral ja Galápagose saartel.

Hawaiil elavate lindude arvukuse vähenemist kiirendab lindude malaaria, mida levitavad 19. sajandil Hawaii saartele koos vaalaküttidega saabunud sääsed. Linnud nakatusid malaariasse, kuna neil ei olnud selle vastu immuunsust. Hawaiil elab 42 ainult seal esinevat linnuliiki, millest kolmveerand kuulub ohustatud liikide hulka. Ameerika linnukaitse ühingu sõnul on Hawaii lindude väljasuremise ülemaailmne "pealinn".^[3]

Polüneeslased tõid kaasa ka kultuurtaimi ja koduloomi (ning nende kahjureid). Selline bioinvasioon aitas pärismaiste liikide väljasuremisele märgatavalt kaasa. Eriti palju kahju tegid pärismaiseid loomi jahtivad metsistunud koerad ja rotid.

Hawaii saared kunstis

Kuulsat kirjanikku Mark Twaini lummas Hawaii loodus sedavõrd, et ta võrdles neid saari maailma kõige hiilgavama laevastikuga, mis eales kusagil ookeanis ankrusse on heitnud.

Hawaii saarte lähedal on filmitud "Veemaailm" peaosas Kevin Costneriga.

Vaata ka

Hawaii pitsa

Viited

↑ "New census data confirms more Native Hawaiians reside on the continent than in Hawaiʻi". Office of Hawaiian Affairs. Vaadatud 18. oktoobril 2024.
↑ Lasiurus cinereus, animaldiversity.ummz.umich.edu
↑ How the DNA Revolution Is Changing Us, vaadatud 4. septembril 2016.

Kirjandus

Miloslav Stingl, "Hurmav Havai" (Očarovaná Havaj). Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar; kujundanud Jüri Kaarma. Sari Maailm ja mõnda, Eesti Raamat, Tallinn 1986, 304 lk
Manu Aluli Meyer, "Havai põlisrahva epistemoloogia. Kuidas koguda jõudu ja panna vastu". Inglise keelest tõlkinud Mari-Ann Mändoja; saateks: Ain Kaalep – Akadeemia 2005, nr 9, lk 2010–25

Välislingid

Igor Tuuling: "Hawaii saarestik". Loodus, 04/2003
"Eestlane Hawaiil". Reisijutud.com, 11/2003

[Pop-1] "New census data confirms more Native Hawaiians reside on the continent than in Hawaiʻi". Office of Hawaiian Affairs. Vaadatud 18. oktoobril 2024.

[ydHXN-2] Lasiurus cinereus, animaldiversity.ummz.umich.edu

[NYBmn-3] How the DNA Revolution Is Changing Us, vaadatud 4. septembril 2016.

[1]

[2]

[3]