Friedrich Wilhelm Bessel

Friedrich Wilhelm Bessel (22. juuli 1784 Minden/Vestfaal – 17. märts 1846 Königsberg/Ida-Preisimaa) oli saksa astronoom, matemaatik, füüsik ja geodeet. Ta oli esimene astronoom, kes määras parallaksmeetodiga vahemaa Päikese ja teise tähe vahel.

Elulugu

Friedrich Wilhelm Bessel sündis 22. juulil 1784 Carl Friedrich Besseli ja Friederike Ernestine pojana. Ta oli üks üheksast lapsest – peres kasvas kolm poega ja kuus tütart. Koolihariduse omandas ta Mindenis; 14-aastaselt läks Bremenisse, et töötada Andreas Kuhlenkampi ekspordifirmas. Leping firmaga oli seitse aastat ning selle aja jooksul haris ta end geograafias, matemaatikas ja astronoomias.

Abiellus Johanna Hageniga aastal 1812. Perekonnas kasvas poeg Wilhelm (1814–1840) ning tütred Marie (1816–1902), Elisabeth (1820–1913) ja Johanna (1826–1856). Poeg suri noorelt ja Bessel elas seda väga raskelt üle. Oma viimastel eluaastatel külastas Bessel koos Elisabethiga Inglismaad ja Prantsusmaad, osales teaduskonverentsidel ja külastas teadusasutusi. Ta suri 62-aastaselt tol ajal tundmatusse ja müstiliseks peetud haigusse, mille kohta praegu oletatakse, et see võis olla soolevähk.

Karjäär

Friedrich Wilhelm Bessel kasutas Harrioti 1607. aastal tehtud vaatlusi ja 1804. aastal võttis ühendust Wilhelm Olbersiga, informeerimaks teda oma uuringust komeet Halley teemal. Olbers soovitas tal tööd veel edasi arendada. Lõpuks see ka avaldati. 1806. aastal võttis Bessel Olbersi soovitusel vastu koha Lilienthali Observatooriumis. Ta vaatles komeete ja planeete, kuid eelkõige keskendus Saturnile ja selle kuudele.. Tema tähelepanu pälvisid ka värskelt avastatud asteroidid Vesta, Juno ja Ceres. Lisaks tegi ta Bradley varasemate astronoomiavaatluste tulemuste kontrollimiseks kordusuuringuid.

1810. aastal sai Besselist Königsbergi observatooriumi direktor ja Königsbergi ülikooli professor. Nendel ametikohtadel töötas Bessel oma elu lõpuni.

Panus astronoomiasse

Besseli teadustöid on ühtekokku 399. Kuigi ta kirjutas palju üldiselt astronoomiast, oli tema põhiliseks huviks täpsusmõõtmine. Karjääri algusaastatel Lilienthalis tegeles ta komeetide, planeetide, asteroidide vaatlusega, lisaks üldiste atmosfääriliste efektide uurimisega.

Bessel suutis oma uurimustulemuste käigus oletada Jupiteri ja Saturni massi. 1837. aastal toetas ta hüpoteesi, et leidub ka Uraanist kaugemaid planeete. Planeet, mille hüpoteetilist olemasolu Bessel uuris, avastati pärast Besseli surma ja sellele pandi nimeks Neptuun.

Bessel oli esimene, kes tegi mõõtmisi ja avaldas töid parallaksi teemal. Ta mõõtis vahemaa täheni 61 Cygni. See täht osutus valituks seepärast, et sellel oli suurim teadaolev liikumiskiirus. Bessel kahtles oma mõõtetulemustes ja kordas mõõtmisi Heinrich Schlüteriga. Samal ajal avaldas Thomas Henderson parallaksi Alpha Centauri kohta 1839, 1840. aastal esitles aga Wilhelm Struve oma parallaksi Veega kohta.

Panus psühholoogiasse

Besseli üheks suurimaks panuseks on tema uuringud vaatlejatevaheliste tulemuste erinevuse kohta. Kahe vaatleja, näiteks A ja B, tulemuste vahet A-B hakati kutsuma “personaalseks võrrandiks”. Sellest tulenevalt, kui on teada vaatlejate kohta võrrandid A-B ja B-C, on võimalik arvutada, milline tulemus oleks võrrandil A-C. Bessel pidas kõige silmapaistvamaks ja täpsemaks uurijaks Wilhelm Struvet ning tegi oma esimese võrdluskatse just temaga. Besseli avastuseks oli, et igal inimesel on oma "ajakonstant", mille all ta mõtles seda, et kuna inimesed on erinevad, erinevad ka iga indiviidi tehtud mõõtmistulemused. Kui aga indiviidide erinevust arvesse võtta, muutuvad eri isikute kogutud vaatlusandmed omavahel hästi võrreldavateks. Wilhelm Wundti õpilase Max Friedrichi esimene katse maailma esimeses psühholoogialaboris oligi metronoomi abil tehtud silma-kõrvakatse. Psühholoogias nimetatakse seda komplikatsioonieksperimendiks.

Tunnustus

1829 ja 1841 – Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal

Teosed

"Fundamenta Astronomiae" (1818)
"Tabulae Regiomontanae" (1830)
"Physical Theory of Comets" (1836)

Viited