Mine sisu juurde

Astrofüüsika

Allikas: Vikipeedia
NGC 4414, tüüpiline spiraalgalaktika Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel

Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Astrofüüsikud rakendavad oma töös tavaliselt mitmeid füüsika harusid nagu mehaanika, elektromagnetism, statistiline mehaanika, termodünaamika, kvantmehaanika, relatiivsusteooria, tuuma- ja elementaarosakeste füüsika, aatomifüüsika ja molekulaarfüüsika.

Teoreetiline astrofüüsika

[muuda | muuda lähteteksti]

Teoreetiline astrofüüsika püüab mudelite abil ennustada või taasluua taevanähtusi. Paljusid astrofüüsikalisi protsesse saab kirjeldada osatuletistega diferentsiaalvõrrandi abil, millele saab täpse analüütilise lahenduse leida vaid erandolukordades. Astrofüüsikas laialdaselt kasutatav meetod on seetõttu arvarvutused (arvutusmatemaatika) ja simulatsioonid, mis võtaksid standardse personaalarvutiga aega päevi kuni nädalaid. Praktikas kasutatakse sageli superarvuteid või klastreid. Sel viisil saadud tulemusi võrreldakse vaatlusandmetega ja kontrollitakse, kas need ühtivad.

Tartu Ülikoolis üks õpetatavaid õppeaineid on teoreetiline astrofüüsika.[1]

  1. Õppeained. kosmos.ut.ee

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]