Väike-laukhani

Väike-laukhani
	;
Kaitsestaatus
	; Ohualdis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Ülemselts	Galloanserae;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Alamsugukond	Anserinae;
Perekond	Hani Anser;
Liik	Väike-laukhani;
Binaarne nimetus
	Anser erythropus; (Linnaeus, 1758)

Anser erythropus

Väike-laukhani (Anser erythropus) on arktilises tundras ja metsatundras pesitsev ja ülemaailmselt ohustatud ning kaitstud haneliik.

Välimus

Valge lauba ja mustade kõhuvöötidega hani sarnaneb väga suur-laukhanega. Nokk on lühike, kolmnurkse kuju ja sügavroosa värvusega. Väike-laukhane tiivad on pikad ja tiivaotsad ulatuvad seisval linnul üsna selgesti üle saba serva, suur-laukhanel on tiivaotsad sabaga ühepikkused. Jalad on oranžid. Kõige parem tunnus määramiseks on erekollane rõngas ümber silma. Pea ja kaela ülaosa on väike-laukhanel tume hallikaspruun. Kaela alaosa ja rind on veidi heledamad. Kõhul esinevad tumedad laigud on erineva suurusega. Selg on tumepruun, aga siiski mitte nii tume kui pea ja kaela ülaosa.

Levik

Ajalooliselt hõlmab nende levikuala kogu Euraasia mandri põhjaosa. Tänapäevaks on väike-laukhanede Euroopa-osa pesitsusareaal kokku kuivanud väikesteks laikudeks Põhja-Norras, Koola poolsaarel ja mingil määral ka Rootsis. Läänepoolne põhipopulatsioon pesitseb Uraali põhjaosas ning Jamali ja Taimõri poolsaarel. Idapoolne põhipopulatsioon pesitseb Ida-Siberis. Väike-laukhanede teadaolevad talvitusalad asuvad Euroopa kaguosas, Lähis-Idas ja Hiinas. Eestis väike-laukhaned ei pesitse, aga tähelepanuväärne osa Euroopa asurkonnast rändab siit kevaditi läbi ja peatub eeskätt Lääne-Eesti rannaniitudel ja põldudel.

Seisund ja kaitse

Viimase sajandi jooksul on väike-laukhane ligi 10 000 paarist koosnev populatsioon vähenenud 20–30 paarini Fennoskandias. Väike-laukhani on ülemaailmselt määratletud kui ohustatud liik; Euroopas kui eriti ohustatud liik ja Eesti Looduskaitseseadus aastast 2004 käsitleb väike-laukhanesid I kaitsekategooria liigina. Väike-laukhaned kuuluvad Euroopa Liidu linnudirektiiv I lisa, Bonni konventsiooni I lisa ja Berni konventsiooni II lisa liikide hulka. Väike-laukhanede kaitse tagamisel rändepeatuspaikades on esmajärjekorras vaja tagada suurte lagedate rannaniidualade säilimine, kus hanedel on võimalik rändeteel puhata, süüa ja ööbida. Üks peamistest raskustest väike-laukhanede kaitsel on nende ülisuur sarnasus suur-laukhanedega (Anser albifrons), kes on tavalised jahilinnud ja välitingimustes väike-laukhanedest praktiliselt eristamatud. Eestis korraldatakse väike-laukhane kaitset 2009–2013 tegevuskava alusel ^[2]