Vihitaja
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vihitaja (perekond) |
Vihitaja | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
Perekond |
Vihitaja Actitis |
Liik |
Vihitaja |
Binaarne nimetus | |
Actitis hypoleucos Linnaeus (1758) |
Vihitaja ehk jõgitilder (Actitis hypoleucos) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast vihitaja perekonnast.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Vihitaja on väike 19–21 cm pikkune lind tiivapikkusega 32–35 cm. Ta kaalub 40–60 grammi.
Täiskasvanud linnu sulestik on pealt pruun ja alt hallikasvalge, lühikeste kollakate jalgadega.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Vihitaja pesitseb suuremas osas Euraasias, aga talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Australaasias. Eesti vihitajad talvituvad Lõuna-Euroopas ja Aafrikas.
Vihitajad ei ole seltsivad ja vaid harva võib neid suurtes salkades näha.
Vihitaja pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 5000–10 000 paarile[1].
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Vihitaja pesitseb jõgede ja järvede ääres. Pesa ehitab ta rohu sisse, sageli põõsa alla. Kurnas on mais-juunis 4 umbes 35 mm pikkust muna, mida mõlemad vanemad hauvad 20–22 päeva.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Vihitaja toitub putukatest ja teistest väikestest selgrootutest. Putukaid võib ta ka lennult püüda. Toitu hankides võib ta kuni 20 sekundiks sukelduda kuni 1 meetri sügavusele vette.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vihitaja andmebaasis eElurikkus
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vihitaja |