Vektorgraafika
Vektorgraafika (inglise vector graphics) on arvutigraafika liik, milles kuva moodustatakse asukohavektorite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte pikslitena, nagu rastergraafikas.
Objektide kuju ja omadusi väljendavad vektorid esitatakse koordinaatide või funktsioonidena. Elementaarkujutistena kasutatakse sirglõike, hulknurki, ringjoont ja selle kaari.
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]Ringjoone saamiseks on vaja järgmisi andmeid:
- ringi raadius;
- keskpunkti asukoha koordinaadid;
- joone suhteline paksus ja värvus;
- värvus, millega värvida saadud ring.
Et joonestada sirglõiku, anname arvutile järgmise võrrandi:
- 1,8,1,14 kui X1<X2 siis X1:= X1+1
Selles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus; käsk Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul kordub see protseduur 14 korda.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Vektorgraafikas valmistatakse jooniseid, diagramme ja logosid, samuti ka arvutikirjatüüpe (fonte). Vektorgraafika leiab kasutamist ka arvutimängude loomisel, raalprojekteerimisel jm.
Failivormingud
[muuda | muuda lähteteksti]Tüüpilisteks vorminguteks on olnud kasutusel Postscript ja sellel põhinev PDF. Veebis esitatakse vektorgraafikat valdavalt SVG-vormingus (soovitatav kasutada ka Vikipeedias). CAD-programmidel on omad failivormingud.
Vektorgraafikal põhinevad joonistusprogrammid Adobe Illustrator, CorelDraw, Inkscape jt.
Vektorkujutise plussid ja miinused
[muuda | muuda lähteteksti] |
|
|
|
|
|
| Vektorgraafika | Rastergraafika |
Plussid:
- vektorgraafikas loodud kuva on võimalik moonutusvabalt suurendada, vähendada ja pöörata;
- pildielementidel on sujuvad ääred, sõltumata pildi suurusest;
- vektorgraafika sobib illustratsioonide tegemiseks, kus pole vaja fotorealismi;
- printimisel saadud pilt on alati terav;
- vajalik salvestusmaht on üldiselt väiksem kui vastaval rasterkuval.
Miinused:
- fotosid on peaaegu võimatu vektorgraafikaks muuta, sest need on selleks liiga detailsed;
- iga programm võib funktsioonide valemeid tõlgendada ja kujutisi taasesitada omamoodi, nt võib programm jätta kujutise sakilised servad silumata;
- keerukate graafiliste objektide esitamine vektorkujul vajab väga palju elementaarkujutisi ja nii loodud kuva palju salvestusruumi.