Pioneeriliikumine

Pioneeriliikumine on paljudes maades Kommunistliku partei laste- ja noorteorganisatsioonide tegevus, mille eesmärgiks on aidata kaasa noorsoo kasvatamisele partei vaimus.

Nõukogude Liidus oli pioneeriliikumise aluseks V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsioon.

Pioneeriorganisatsioonid maailmas

Lisaks Nõukogude Liidule on pioneeriorganisatsioonid olnud ka Austrias, Angolas, Afganistanis, Belgias, Bulgaarias, Colombias, Guineas, Guinea-Bissaus, Jugoslaavias, Kampucheas, Kongo RV-s, Laoses, Lääne-Berliinis, Madagaskaril, Madalmaades, Mongoolias, Namiibias, Nicaraguas, Norras, Poolas, Prantsusmaal, Reunionil, Rumeenias, Saksa DV-s, Seišellidel, Senegalis, Soomes, Suurbritannias, Šveitsis, Tšehhoslovakkias, Ungaris ja Vietnamis.

Tänapäeval tegutsevad pioneeriorganisatsioonid Hiina RV-s, Kuubal, Moldaavias, Põhja-Koreas, Ukrainas, Valgevenes, Venemaal, Venezuelas ja Vietnamis.

Pioneerid NSV Liidus

Pikemalt artiklis Üleliiduline V. I. Lenini nimeline Pioneeriorganisatsioon

NSV Liidus oli pioneeride organisatsiooni ametlik nimetus V. I. Lenini nimeline Üleliiduline Pioneeriorganisatsioon (vene keeles Всесоюзная пионерская организация имени В. И. Ленина), see asutati 19. mail 1922. Organisatsiooni idee autor oli Lenini elukaaslane Nadežda Krupskaja. 1924. aastani kandis organisatsioon Spartacuse nime, pärast Lenini surma 1924. aastal nimetati ümber V. I. Lenini nimeliseks. Pioneeriorganisatsioonil oli tähtis roll laste kommunistlikus kasvatuses.

Üleliidulise pioneeriorganisatsiooni tööd juhtis Kesknõukogu. Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) küll kontrollis Kesknõukogu tegevust, kuid pioneeriorganisatsioon ei olnud otseselt NLKP osa ega selle formaalses alluvuses.

Esimesed pioneerirühmad loodi Moskva tehaste ja vabrikute juures. Laste ülesandeks oli korrastada tehaste ümbrust ja asulate keskusi, õpetada inimestele lugemist ja kirjutamist, aidata kodutuile lastele peavarju muretseda, töötada linnalähedastes köögiviljaaedades jne.

Ehkki formaalselt oli pioneeriks astumine vabatahtlik, pidid aastatel 1950–1980 praktiliselt kõik lapsed vastavasse vanusesse jõudes pioneeriks astuma. Erandid olid harvad, vastu ei võetud paadunud huligaane ning esines ka keeldumist usulistel põhjustel.

1950. ja 1960. aastail tihenesid kogu Nõukogude Liidu pioneeride sidemed teiste riikide lasteorganisatsioonidega. Pioneerilaagris Artek said käia nii NSV Liidu kui ka teiste sotsialismimaade parimad õpilased.

1970. aastatel osalesid pioneerid operatsioonil Vietnami laste abistamiseks, BAM-i ehitusel ja rahvusvahelisel lastefestivalil "Olgu jääv meile päike!".

Pioneerivanne aastast 1986:

„Mina, (perekonna- ja eesnimi), astudes Vladimir Iljitš Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni liikmeks, tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees: palavalt armastada oma kodumaad, elada, õppida ja võidelda nii nagu pärandas suur Lenin, nagu õpetab Kommunistlik Partei, alati täita Nõukogude Liidu pioneeride seadusi.“

Enne pioneeriks saamist olid õpilased algklassides oktoobrilapsed. Pioneeriks võeti alates 9. eluaastast, tavaliselt 3.-4. klassis. 13.-14. eluaastast võis astuda Üleliidulisse Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse ehk komsomoli, mis oli küll samuti massiorganisatsioon, kuid kuhu vastuvõtmisel oli sõel tihedam.

Pioneeridest on tehtud arvukalt filme ja kirjutatud raamatuid, nende tegevust kajastati pidevalt NSV Liidu ajakirjanduses ning pioneeriorganisatsiooni tähtpäevade puhul anti välja marke. Tuntumate raamatute hulka, milles kujutatakse pioneere, kuuluvad Arkadi Gaidari "Timur ja tema meeskond", Anatoli Rõbakovi "Kortik", Nikolai Nossovi "Vitja Malejev koolis ja kodus", Valentina Ossejeva "Vasjok Trubatšov ja tema sõbrad", Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš" ja Boriss Vassiljevi "Homme algas sõda"; kõigi nende ainetel on tehtud ka filme.

Üleliiidulise pioneeriorganisatsiooni häälekandja oli 1925. aastal asutatud ajaleht Pionerskaja Pravda. 19. mail tähistati pioneeride päeva.

Sümboolika

NSV Liidu pioneeridel oli kohustus kanda koolis rinnas viisnurgakujulist leegitsevat pioneerimärki, millel oli Lenini portree profiilis ja selle all pioneeride deviis vene keeles "Всегда готов!" (eesti keeles "Alati valmis!"). Seda deviisi kasutati vastusena lausetele "Võitluseks Nõukogude kodumaa eest ole valmis!", deviis on laenatud skautidelt. Peale märgi kandsid pioneerid ka punast kolmnurkset kaelarätti, mida sõlmiti spetsiaalse pioneerikaelaräti sõlmega ja mida õpilased kutsusid "kaltsuks" (vene keeles 'галстук').

Lisaks kohustuslikule sümboolikale olid ka vilenöörid, mille saamiseks oli vaja teha spetsiaalseid eksameid, pilotkad (sõjaväelise lõikega mütsid) ja pidulikud valged pluusid embleemiga.

Pioneerirühmades ja -malevates oli hulk ameteid, näiteks trummar, fanfarist, sanitaarpost jne. Eri tegevuste saateks või signaaliks olid pioneeritrummile ja -fanfaarile ette nähtud eri viisid või rütmid. Rühmadel, malevatel jt üksustel olid lipud, mida sai nii käes kanda kui ka heisata.

Pioneeride tähtpäevad

1. september – tarkusepäev
2. oktoober – üleliiduline pioneeririvistus või koondus
7. oktoober – NSV Liidu konstitutsioonipäev
oktoobri esimene pühapäev – õpetajate päev
29. oktoober – leninliku komsomoliorganisatsiooni aastapäev
7. ja 8. november – oktoobripühad
30. detsember – NSV Liidu moodustamise päev
1. jaanuar – uusaasta
8. veebruar – noore kangelase päev (pühendatud antifašistlikus võitluses hukkunud noortele)
23. veebruar – Nõukogude armee ja sõjalaevastiku päev
8. märts – rahvusvaheline naistepäev
22. aprill – Vladimir Ilijts Lenini mälestuspäev
1. mai – töörahvapüha ja paraad
9. mai – võidupüha
19. mai – pioneeriorganisatsiooni aastapäev
1. juuni – lastekaitsepäev
21. juuli – Eesti NSV aastapäev

Vaata ka

Välislingid