Muinsuskaitseseadus
Muinsuskaitseseadus (lühend MuKS) on Eesti seadus, mille eesmärk on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus.[1]
Pärast Eesti taasiseseisvumist võeti muinsuskaitseseadus vastu 9. märtsil 1994.[2] Seaduse järgmine terviktekst võeti vastu 27.veebruaril 2002.[3] Muinsuskaitseseaduse tervikteksti kolmas, senikehtiv redaktsioon võeti vastu 20. veebruaril 2019 ja see jõustus 1. mail 2019.[4]
MuKS reguleerib mälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist ja nende kaitse korraldust.[1]
Eesti NSV perioodil ja taasiseseisvuse esimestel aastatel kuni muinsuskaitseseaduse jõustumiseni kehtis Eesti NSV seadus "Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta".[5]
Esimesel iseseisvusperioodil reguleeris muinsuskaitset Riigikogus 19. juunil 1925 vastu võetud "Muinasvarade kaitse seadus".[6] Muinasvarade kaitse seaduse uus redaktsioon kehtestati Riigivanema dekreediga 12. augustil 1936.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Muinsuskaitseseadus. RT I, 11.03.2023, 45
- ↑ Muinsuskaitseseadus. RT I 1994, 24, 391
- ↑ Muinsuskaitseseadus. RT I 2002, 27, 153
- ↑ Muinsuskaitseseadus. RT I, 19.03.2019, 13
- ↑ Eesti NSV seadus "Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta".ENSV Teataja 1977, 51, 647; 1984, 20, 232
- ↑ Muinasvarade kaitse seadus. Riigi Teataja, 111/112, 1925
- ↑ Muinasvarade kaitse seadus. Riigi Teataja, 67, 562
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Muinsuskaitseseadus
- Triin Talk: "Uus muinsuskaitseseadus - parem kui varem" Sirp, 21. detsember 2018.