Mstislav Rostropovitš

See artikkel räägib heliloojast; laeva kohta vaata artiklit Mstislav Rostropovitš (jõelaev)

Mstislav Rostropovitš (vene Мстислав Леопольдович Ростропович, 27. märts 1927 Bakuu – 27. aprill 2007 Moskva) oli vene helilooja, tšellist ja Nõukogude-aegne vabadusvõitleja.

Rostropovitš oli üks armastatumaid Venemaa kultuuritegelasi, kes pälvis nii kodumaal kui ka mujal tunnustustust Nõukogude ajal kodanikuõiguste eest võitlemisega. Näiteks kaitses ta häälekalt Andrei Sahharovi ja Aleksandr Solženitsõnit. Kui ta 1978. aastal välismaal oli, võtsid võimud temalt "ebapatriootliku tegevuse" eest kodakondsuse. Selle sai ta tagasi 1990. Viimastel eluaastatel elas Rostropovitš koos ooperilauljast abikaasa Galina Višnevskajaga vaheldumisi Venemaal, USA-s ja Prantsusmaal.

Elulugu

16-aastaselt astus ta Moskva konservatooriumi, kus õppis kompositsiooni kuulsate heliloojate Sergei Prokofjevi ja Dmitri Šostakovitši juures. 1945 sai tuntuks tšellistina, võites kuldmedali üleliidulisel muusikute konkursil.

Tema esituses kõlas kogu tšellomuusika repertuaar ja mitmed heliteosed kirjutati ka spetsiaalselt talle. Ta esitas esmaettekandes 117 heliteost tšellole ja tema dirigeerimisel kanti ette 70 orkestriteose esmaesitust. Kammermuusikuna on ta esinenud koos kuulsate pianistide Svjatoslav Richteri ja Emil Gilelsi ning viiuldaja Leonid Koganiga, pianistina on ta musitseerinud koos oma naise sopran Galina Višnevskajaga.

Alates 1969. aastast toetas ta põlu alla sattunud kirjanikku Solženitsõnit, lubades tal elada oma Moskva-lähedases suvilas ja kirjutades tema kaitseks avaliku kirja Leonid Brežnevile. Viimasele järgnes kontsertide ja ringreiside ärakeelamine ning salvestuste katkestamine.

Pärast NSV Liidust lahkumist 1974. aastal sai temast üks juhtivaid Lääne dirigente. 17 hooaja jooksul juhatas ta Washingtoni, Bostoni ja Londoni riiklikku sümfooniaorkestrit ning Berliini ja Londoni filharmoonia sümfooniaorkestrit.

Ta on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule, kuhu on maetud ka Venemaa president Boriss Jeltsin, kellega kõrvuti astus ta vastu 1991. aasta putšile.

Autasud ja -nimetused

Rostropovitšit oli tunnustatud 29 riigi autasudega. Ta oli 50 ülikooli audoktor, 40 organisatsiooni auliige, 28 linna aukodanik. Ta oli viiekordne Grammy auhinna laureaat (1970, 1977, 1980, 1983, 2003).

Orden "Teenete eest Isamaa ees" 1. järk – 2007, 2. järk – 1997.
Stalini preemia (1951)
Lenini preemia (1964)
Vene NFSV riiklik preemia (1991)
Vene Föderatsiooni riiklik preemia (1995)
Vene NFSV teeneline kunstnik (1955)
Vene NFSV rahvakunstnik (1964)
NSV Liidu rahvakunstnik (1966)
Léonie Sonningi muusikaauhind (1981)
Briti Impeeriumi Ordu rüütel (1987)

Välislingid