Lõvi

Lõvi
	; Isalõvi Keenias
Kaitsestaatus
	; Ohualdis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Kiskjalised Carnivora;
Sugukond	Kaslased Felidae;
Perekond	Panter Panthera;
Liik	Lõvi;
Binaarne nimetus
	Panthera leo;
	; Lõvi ajalooline (punane) ja praegune (sinine) levila Aafrikas, Aasias ja Euroopas.

See artikkel räägib loomast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Lõvi (täpsustus).

Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.

Välimus

Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180–240 cm, saba pikkus 60–90 cm, mass 180–227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isasloomal on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda.

Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel.

Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel.

Looduses on lõvid praegu olemas Põhja-Aafrikas,Edela-Aasias ja Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10–14 aastat. Vangistuses võivad nad elada ligi 20 aastat. Looduses elavad isasloomad harva üle kümne aasta. Isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega. Tavaliselt elavad lõvid savannides ja heinamaal.

Lõvide arvukus aina väheneb. Peamine põhjus on nende elukohtade hävitamine ning konfliktid inimestega.

Elupaigad

Lõvi sobivaimateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi, näiteks sebrasid ja antiloope.

Eluviis ja toitumine

Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades – praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1–2 kuni umbes neli täisealist isaslooma, tosinkond emaslooma ja kutsikaid.^[1] Tavaliselt on praidis 7–10 või rohkem isendit. ^[viide?]

Kord võimule saanud isased on sunnitud teiste praidi isastega rahulikesse suhetesse jääma, et oleks võimalik praidi emasloomi võõraste praidide isasloomade eest edukalt kaitsta. Praidide kooselu tabab enamasti iga 2 või 3 aasta järel suure tõenäosusega ümberstruktureerimine. Nooremate isalõvide salgad võivad veristes võitlustes emaslõvide pärast kukutada, raskelt vigastada või koguni tappa, juhtisased. Uurijate arvates tunnevad uued juhtisased küll huvi suguküpsete emaslõvide vastu, kuid plaanivad tappa kõik emastest sõltuvad kutsikad, selleks et emastel algaks uuesti innaaeg.^[1]

Võitluste käigus võivad mitmed emased koos oma kutsikatega praidist lahkuda,^[2] see jätab neid ilma rühma kaitsest ning raskendab jahipidamist mistõttu õnnestub üksikutel emaslõvidel kutsikate kasvatamine, ka rohkete vaenlaste tõttu, (sh inimene) siiski harva. Mitmetel emaslõvidel koos kutsikatega võib õnnestuda ühinemine uute praididega.

Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Lõvi on ainuke kaslane, kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised toiduhankijad on emaslõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Pärast söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi.

Sigimiskäitumine

Lõvid paarituvad loodusliku levila piires aasta läbi.

John Sparks oma raamatus "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu" kirjeldab sigimiskäitumist praidides järgmiselt:^[1]

„

Vennaskonna kõige domineerivam liige kasutab oma eelisõigust ja rakendab kogu oma energia lõvitari seksuaalsete nõudmiste rahuldamiseks. Emane kutsub teda ligi sada korda päevas ronima kaksiratsi oma kergitatud tagupoolele. Päeva või paari pärast kaotab esimene isane oma paaritamisjõu ja mõni tema puhanumatest vendadest tõrjub ta kõrvale. Selline seksuaalne jõulisus mängib rahu hoidmisel väga olulist rolli. Indlev emalõvi on võimeline rahuldama kõiki oma "abikaasasid", ja kuna kõik nad kopuleeruvad temaga palju kordi, pole keegi isastest kindel, kes on tema järgmise kutsikapesakonna isa või isad.

“

Ühte paari järgiti Serengetis innaajal järjest kaks ja pool päeva ja selle aja jooksul paaritusid nad uurijate arvates 157 korda.^[3]

Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105–112 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud kutsikad on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt.

Eluiga

Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30-aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – liiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon).

Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega.

Loomade kuningas

Lõvi on sageli kujutatud kunstis. Lamava lõvi marmorskulptuur Muuga mõisas.

Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus".

Sellel on mitu põhjust.

Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse.
Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult.
Lõvil on vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid, elevant^[viide?] ja möiraahv.

Alamliigid

Erinevalt varasemast granulaarsemast jaotusest tunnustakse alates 2017. aastast vaid kahte alamliiki:^[4]

P. l. leo, mille hulka arvatakse Aasia lõvi ning populatsioonid Põhja- ja Lääne-Aafrikas
P. l. melanochaita, populatsioonidega Ida- ja Lõuna-Aafrikas

Vaata ka

Liiger

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 161, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4
↑ John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 164, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4
↑ John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 160, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4
↑ Kitchener, A. C.; Breitenmoser-Würsten, C.; Eizirik, E.; Gentry, A.; Werdelin, L.; Wilting, A.; Yamaguchi, N.; Abramov, A. V.; Christiansen, P.; Driscoll, C.; Duckworth, J. W.; Johnson, W.; Luo, S.-J.; Meijaard, E.; O'Donoghue, P.; Sanderson, J.; Seymour, K.; Bruford, M.; Groves, C.; Hoffmann, M.; Nowell, K.; Timmons, Z. & Tobe, S. (2017). "A revised taxonomy of the Felidae: The final report of the Cat Classification Task Force of the IUCN Cat Specialist Group" (PDF). Cat News. Special Issue 11: 71–73.

Välislingid

Lõvi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[john-spark-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 161, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4

[2] John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 164, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4

[3] John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 160, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4

[catsg-4] Kitchener, A. C.; Breitenmoser-Würsten, C.; Eizirik, E.; Gentry, A.; Werdelin, L.; Wilting, A.; Yamaguchi, N.; Abramov, A. V.; Christiansen, P.; Driscoll, C.; Duckworth, J. W.; Johnson, W.; Luo, S.-J.; Meijaard, E.; O'Donoghue, P.; Sanderson, J.; Seymour, K.; Bruford, M.; Groves, C.; Hoffmann, M.; Nowell, K.; Timmons, Z. & Tobe, S. (2017). "A revised taxonomy of the Felidae: The final report of the Cat Classification Task Force of the IUCN Cat Specialist Group" (PDF). Cat News. Special Issue 11: 71–73.

[1]

[2]

[3]

[4]