Jakob Pontus Stenbock
Jakob Pontus Stenbock (vene Яков Фёдорович Стенбок; 10. september 1744 – 23. september 1824 Tallinn) oli rootsi päritolu Venemaa sõjaväelane (brigadir) ja mõisnik, krahv.[1]
Jakob Pontus Stenbock sündis Rootsi sõjaväelase krahv Fredrik Magnus Stenbocki ja Ebba Margaretha De la Gardie pojana.
Talle kuulusid Hiiu-Suuremõisa mõis, Emmaste ja Uuemõisa mõis ning tema rajatud on praegune Eesti Vabariigi Valitsuse hoone, niinimetatud Stenbocki maja.[1]
Suuremõisa müüs ta raske majandusliku olukorra tõttu Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile.
Krahv Stenbock juhtis kohtuprotsessi, mille tulemusena Ungern-Sternberg hiljem Siberisse küüditati.
Stenbocki ja Ungern-Sternbergi vahelistest tülidest ja kohtuprotsessist on kirjutanud oma raamatus "Randröövel" kirjanik Herman Sergo.
Orjapidamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tema eluajal arvestati mõisnike rikkust paljuski selle järgi, mitu pärisorja kellelegi kuulus ja selle poolest oli Jakob Pontus Stenbock Eestimaa kubermangu rikkaim mees.[2]
1775. aastal päris Hiiu-Suuremõisa koos 3,5 tuhande talupojaga.
1777. aastal müüs Lepistu küla rahva, kes küüditati seejärel Virumaale.
Aastal 1778 müüs Stenbock talle kuuluva Soonlepa küla rahva Jõhvi mõisnikule Schwebsile.
1781. aastal ostis vend Johannilt Putkaste mõisa, saades sel moel kokku ligi 5000 talupoja peremeheks.
Toompeal asuv Stenbocki maja on suures osas tema pärisorjade ehitatud.[1]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]
Krahv Stenbock abiellus 1764. aastal Peterburis krahvitar Sarah Eleonore von Fermoriga, kes oli kindral Wilhelm von Fermori tütar. Abielust sündisid:
- Katharina Stenbock (sünd. 1765)
- krahv Jakob Wilhelm Stenbock (1766–1808), Vene polkovnik, Villivalla mõisnik
- krahv Magnus Johann Stenbock-Fermor (1768–1834), Nitaure mõisnik Liivimaal ning Orjaku, Uuemõisa ja Salajõe mõisnik Eestimaal, Vene polkovnik
- Sarah Dorothea Margaretha Stenbock (1771–1854), abiellus kindral Vassili Kulomsiniga
- Juliane Charlotte Elisabeth Stenbock (sünd. 1772)
- krahv Alexander Matthias Stenbock (sünd. 1773)
- Barbara Sophie Stenbock (sünd. 1774)
Hiljem abiellus krahv Stenbock Jekaterina Djakovaga, kes oli brigaadikindral Aleksei Djakovi tütar ja Gavrila Deržavini naiseõde.
Esivanemad
[muuda | muuda lähteteksti]| Jakob Pontus Stenbocki esivanemad | |||
| Krahv Jakob Pontus Stenbock (1744–1824) |
Krahv Fredrik Magnus Stenbock (1696–1745) |
Krahv Magnus Stenbock (1664–1717) |
Krahv Gustaf Otto Stenbock (1614–1685) |
| Krahvitar Christina Catharina De la Gardie (1632–1704) | |||
| Krahvitar Eva Magdalena Oxenstierna (1671–1722) |
Krahv Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702) | ||
| Krahvitar Magdalena Stenbock (1649–1727) | |||
| Krahvitar Ebba Margaretha De la Gardie |
Krahv Adam Carl De la Gardie (1664–1721) |
Krahv Axel Julius De la Gardie (1637–1710) | |
| Vabapreili Juliana Forbus (1649–1701) | |||
| Anna Juliana Horn | Gustaf Horn (1627–1673) | ||
| Anna Helena von Gertten (suri 1709) | |||
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- http://www.riigikantselei.ee/?id=1587
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kaua võib? Valitsuse maja Toompeal kannab Eesti suurima orjapidaja ja inimkaupleja nime". Eesti Ekspress. Vaadatud 27. detsembril 2023.
- ↑ "Krahv Jakob Pontus Stenbock | Riigikantselei". www.riigikantselei.ee. Vaadatud 11. veebruaril 2024.