Eurobaromeeter

Eurobaromeeter on avaliku arvamuse uuringute sari, mille eesmärk on Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikide regulaarne avaliku arvamuse seire.

Eurobaromeetri uuringute korraldaja on Euroopa Komisjon, osaliselt ka Euroopa Parlament. Uuringuid viiakse läbi alates 1973. aastast.

Eurobaromeetri uuringud võimaldavad võrrelda kõigi ELi liikmesriikide domineerivaid hoiakuid. Hoiakuid olulisemate nähtuste suhtes uuritakse ka eri uuringutes.^[1] Eurobaromeetri uurimisteemad hõlmavad hoiakuid Euroopa Liidu poliitikale, institutsioonidele, päevakajalistele teemadele, keskkonnale, tehnoloogiale jpm. Uurimistulemusi avaldatakse regulaarselt Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi poolt aruannetena ning uuringute algandmed on kättesaadavad uurimis- ja õppetööks. Eesti osaleb Eurobaromeetris 2001. aastast, algul oli Eesti kandidaatriikide eurobaromeetri osaleja, 2004. aastast on Eesti kaasatud standarduuringutesse. Eurobaromeetrit on Eestis läbi viinud Saar Poll ja Kantar Emor (end. TNS Emor).

Ajalugu

Eurobaromeetri programmi loojaks oli Jacques-René Rabier, Euroopa Majandusühenduse komisjoni pressi- ja teabeosakonna juht ja hiljem komisjoni erinõunik. Eurobaromeetri eelkäijaks loetakse 1962. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringut hoiakutest ("Attitudes towards Europe"), mis viidi läbi viies Euroopa riigis (Belgia, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Madalmaad)^[2]. 1970., 1971. ja 1973. aastal korraldas Euroopa Komisjon kolm pilootuuringut ning esimene Eurobaromeeter viidi läbi 1974. aasta kevadel. Uuringus osalesid üheksa Euroopa Ühenduse riiki: Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Madalmaad, Taani ja Ühendkuningriik. Esimese Eurobaromeetri raames uuriti Euroopa Ühenduse liikmete hoiakuid ühenduse arengute ning Euroopa ühendamise suhtes. Uuringu tulemused on kättesaadavad aruandena Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri arhiivis. 2007. aastast hõlmab Eurobaromeetri uuring Euroopa Parlamendi tellitud erimoodulit (Parlemeter)^[3]. 2018. aastal korraldab Eurobaromeetri läbiviimist Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat (DG COMM).

Instrumendid

Eurobaromeetri standarduuringud

Eurobaromeetri standarduuringud on kõige kauem regulaarselt läbiviidav riikidevaheline avaliku arvamuse küsitluse programm, mida on läbi viidud alates 1973. aastast igal kevade ja sügisel silmast-silma-intervjuudena. Standardmoodulis uuritakse hoiakuid Euroopa ühendamise, institutsioonide ja poliitikate suhtes üldise sotsiaal-poliitilise orientatsiooni ning sotsiaal-demograafiliste tunnuste taustal. Standarduuringud ei käsitle niivõrd päevakajalisi teemasid, kuivõrd pikemaajalise tähendusega teemasid. Standarduuringute eelis seisneb selles, et ta võimaldab võrrelda avalikku arvamust ajas ja ruumis Euroopa Liidu tasandil. Valim koosneb 15-aastastest ja vanematest Euroopa Liidu riikide elanikest ning on riigiti esinduslik.^[4]

Eurobaromeetri eriuuringud

Erimoodulites uuritakse vahelduvaid teemasid, näiteks keskkonna, tehnoloogia, tervise ja perekonnaga seotud küsimusi. Erimooduli alla kuulub ka Euroopa Parlamendi administreeritud moodul Parlemeeter. Eriuuringud viiakse läbi nii koos standarduuringutega kui ka iseseisvate uuringutena.

Eurobaromeetri kiiruuringud

1990. aastatest viiakse läbi eurobaromeetri kiiruuringuid, mille aluseks on telefoniintervjuud, sageli piiratakse valimit kindla sihtrühmaga ja konkreetse uurimisteemaga, näiteks ühisraha, Euroopa Liidu laienemine, infoühiskond ja ettevõtlus. Uuringud on suunatud rohkem päevakajalistele teemadele, kuid sisaldab ka trendiküsimusi ning nende põhjal tehtud kordusuuringuid.

Kandidaatriikide Eurobaromeeter

1990–1997 viidi Euroopa Komisjoni korraldusel läbi avaliku arvamuse uuring tulevaste Euroopa Liidu taotlejate või kandidaatriikide seas. Intervjuud viidi läbi silmast-silma-intervjuudena. Uuringu raames monitooriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide poliitilisi ja majanduslikke muutusi ning hoiakuid Euroopa ja Euroopa Liidu suhtes.^[5](1990–1997)

Kandidaatriikide eurobaromeeter (2000–2004)

2001. aastal alustati 13 Euroopa Liidu liikmestaatuse taotleja- ja kandidaatriigi seas avaliku arvamuse küsitluste seeriat, mis sarnanesid sisult ja vormilt standarduuringutega. Uuring sisaldas liikmesriikidega võrreldes vähem teemasid ja keskendus eelkõige Euroopa Liiduga seotule.

Eurobaromeetri kvalitatiivuuringud

Eurobaromeetri kvalitatiivuuringud annavad võimaluse tutvuda põhjalikumalt avaliku arvamusega. Kvalitatiivuuringute meetodiks on fookusgrupi- või süvaintervjuud, mis võimaldavad küsida hoiakute põhjendusi. Sageli on kvalitatiivuuring vajalik kvantitatiivse uuringu ettevalmistamisel või kasutatakse meetodeid kombineeritult. Kvalitatiivuuringud on hõlmanud erinevaid uurimisteemasid, näiteks hoiakuid Euroopa ja Euroopa Liidu, majanduspoliitika, õigussüsteemi ja Euroopa Liidu välispoliitika kohta, samuti rahulolu avalike ja kohalike teenustega.

Uuringutulemuste avaldamine

Uuringute algandmeid ja seotud dokumente on säilitatud alates 1970. aastatest. Esmalt arhiveeriti uuringute andmed Belgia andmearhiivi BASS, 1990. aastate algusest on algandmed kättesaadavad andmearhiivis GESISes (Leibnizi Sotsiaalteaduste Instituut). Eurobaromeetri uuringute tulemused on avaldatud Euroopa Komisjoni kodulehel ametlike uuringuaruannetena. Lisaks on GESIS koondanud andmete taaskasutusel põhineva uuringute bibliograafia^[6]. GESIS võimaldab interaktiivse eurobaromeetri abil graafiliselt uuringutulemusi visualiseerida ja võrrelda^[7].

Vaata ka

Viited

↑ Hewstone, M. (1986).Understanding Attitudes to the European Community. Cambridge : Cambridge University Press.
↑ Press- and Information Service of the European Communities, Brussels (2011): Attitudes towards Europe (1962). GESIS Data Archive, Cologne. ZA0078 Data file Version 1.0.1, doi:10.4232/1.10850
↑ Principal investigators (2018) Eurobarometer and the European Commission GESIS-se kodulehel. https://web.archive.org/web/20180528051923/https://www.gesis.org/eurobarometer-data-service/principal-investigators/
↑ Hämmal, J. (2005) Eurobaromeeter Euroopa ühiskonna infoallikana. RiTo 11 / 2005: 154-160.
↑ Eurobarometer Data Service (2018) GESISe Eurobaromeetri koduleht. https://www.gesis.org/eurobarometer-data-service/home/
↑ Publications (2018) Eurobarometer Data Service. GESISe koduleht. https://web.archive.org/web/20180528133414/https://www.gesis.org/eurobarometer-data-service/publications/
↑ Eurobarometer Interactive (2018) Euroopa Komisjoni koduleht. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Chart/index

Välislingid

[1] Hewstone, M. (1986).Understanding Attitudes to the European Community. Cambridge : Cambridge University Press.

[2] Press- and Information Service of the European Communities, Brussels (2011): Attitudes towards Europe (1962). GESIS Data Archive, Cologne. ZA0078 Data file Version 1.0.1, doi:10.4232/1.10850

[3] Principal investigators (2018) Eurobarometer and the European Commission GESIS-se kodulehel. https://web.archive.org/web/20180528051923/https://www.gesis.org/eurobarometer-data-service/principal-investigators/

[4] Hämmal, J. (2005) Eurobaromeeter Euroopa ühiskonna infoallikana. RiTo 11 / 2005: 154-160.

[5] Eurobarometer Data Service (2018) GESISe Eurobaromeetri koduleht. https://www.gesis.org/eurobarometer-data-service/home/

[6] Publications (2018) Eurobarometer Data Service. GESISe koduleht. https://web.archive.org/web/20180528133414/https://www.gesis.org/eurobarometer-data-service/publications/

[7] Eurobarometer Interactive (2018) Euroopa Komisjoni koduleht. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Chart/index

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]