Aafrika

See artikkel räägib maailmajaost; mandri kohta vaata artiklit Aafrika manner, kus on ka suurem osa Aafrika looduse kirjeldusest; Rooma provintsi kohta vaata artiklit Aafrika (Rooma provints)

---

Aafrika loodusgeograafiline kaart

Aafrika maailmajagu

Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville)

Aafrika on maailmajagu ja manner.

Erinevalt Aafrika mandrist hõlmab Aafrika maailmajagu ka mandrit ümbritsevaid saari.

Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus.

Nimi

Africa all mõeldi Vana-Roomas umbes praeguse Tuneesia ala (tollal Kartaago ümbrus), kui see oli saanud Rooma provintsiks. Aafrika kohta öeldi "Libya" või "Põrgu".

Nime Africa kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Arvatakse, et see tuleb afride hõimu nimest või foiniikia sõnast afar ('tolm') või vanakreeka sõnast aphrikē ('mittekülm') või ladina sõnast aprica ('päikeseline') või ladina sõnast Afer ('puunlane').

Asend ja koosseis

Aafrikat ümbritsevad kirdes kitsas Suessi kanal ja Punane meri, põhjas Vahemeri, idas ja kagus India ookean ning läänes Atlandi ookean.

Aafrika koosneb Aafrika mandrist ning saartest, mis on umbes 2% maailmajaost. Suurim saar Madagaskar on India ookeanis. Väiksemad saared on Komoorid, Seišellid ja Maskareenid India ookeanis ning Kanaarid, Roheneemesaared ja Madeira saared Atlandi ookeanis.

Suurus

Aafrika pindala on umbes 30,3 mln km² (täpsemad andmed on vahemikus 30 065 000 – 30 441 000 km², sealhulgas 30 221 532 km² ja 30 244 050 km²).

Aafrika on Euroopast umbes kolm korda suurem. Ta hõlmab 6% Maa pindalast ja 20,4% maismaa pindalast.

Rannajoone pikkus on 26 000 km või üle 30 000 km.

Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid

Loodus

Pinnamood

Aafrika keskmine kõrgus on ligikaudu 600 m üle merepinna. See on samas suurusjärgus Põhja- ja Lõuna-Ameerika keskmise kõrgusega, kuid märksa väiksem Aasia keskmisest kõrgusest (950 m). Aafrika pinnamoe eripärasid on, et üpris väike osa mandrist on kas väga kõrgel (üle 3000 m) või väga madalal (alla 180 m) merepinnast.

Kui tõmmata mõtteline joon Sudaani linna Port Sudani ja Angola linna Lobito vahele, siis sellest joonest lõunas ja idas paiknevat ala võiks nimetada Kõrg-Aafrikaks ning põhja ja läände jäävat ala Madal-Aafrikaks. Kõrg-Aafrikas asub valdav enamik Aafrika kõrgemaid tippe. Üksnes Kameruni mägi mandri lääneosas ja Atlase mäed mandri loodeosas jäävad Kõrg-Aafrikast väljapoole ehk Madal-Aafrikasse, kus on ülekaalus tasandikud.

Kõrg-Aafrika

Ida- ja Lõuna-Aafrikas paiknevate kiltmaade keskmine kõrgus on 1000 m merepinnast. Mõni üksik koht on seal madalamal kui 600 m merepinnast. Suurimad pinnavormid on Etioopia mägismaa, Ida-Aafrika riftivöönd, Ida-Aafrika kiltmaa ning Suur astang mandri lõunaosas.

Etioopia mägismaad kutsutakse ka Aafrika Katuseks, sest väike osa sellest jääb madalamale kui 1500 m. Mägismaa kõrgeim tipp on Ras Dashen (4550 m), mitu tippu ulatub vähemasti 4000 m kõrgusele merepinnast. Mägismaad poolitab Ida-Aafrika riftivööndi Etioopia osa, mis on umbes 80 km lai. Riftioru mõlemal serval on suured katkendlikud normaalmurrangud, millest tingitud astangud eraldavad orgu ümbritsevaist platoodest.

Etioopia mägismaast lõunasse jääb Ida-Aafrika kiltmaa, mis hõlmab mandri keskosa idapoolsemad alad Ugandas, Keenias ja Tansaanias. Suurem osa kiltmaast jääb 1000 ja 1500 m vahemikku merepinnast. Kiltmaa jaguneb omakorda mitmeks põhja-lõunasuunaliseks vööndiks, mis koosnevad mäestikest, platoodest ja riftiorgudest. Kiltmaa iseärasusi on kaks riftiorgude haru (Läänerift ehk Albertini rift ja Idarift ehk Gregory rift), mis ühinevad lõunasuunas liikudes. Riftiorgude madalamais osades on suured järved. Kiltmaa idaosas asub Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro (5895 m).

Lõuna-Aafrika kõrgtasandike ning Atlandi ja India ookeani rannikutasandike vahel on Suur astang, mis koosneb järskudest nõlvadest. Suure astangu kõrgema u 1100 km pikkuse idaosa moodustavad Draakonimäed, mille kõrgeim tipp on Thabana Ntlenyana (3482 m). Limpopos, Mpumalangas ja Lesothos paiknevad Draakonimäed koosnevad erosioonile vastupidavaist kivimeist ning on seetõttu sakilisema ilmega. KwaZulu-Natalis paiknev mäestiku osa koosneb pehmemaist kivimeist, mistõttu on sealsed mäed siledamad ja ümarama ilmega.

Suure astangu ning Lõuna-Aafrika lõuna ja edelaranniku vahele jäävad Kapi mäed (Cape Fold Mountains), mis koosnevad mitmest paralleelsest pikast mäeahelikust, mida eraldavad enamasti sama pikad orud. Mäeahelikud ei ole üle 10 km laiad, orud on keskeltläbi 15–30 km laiad (suurim laius on umbes 50 km). Kapi mägede kõrgeim tipp Seweweekspoortpiek (2325 m) asub Swartberge mäeahelikus.

Madal-Aafrika

Aafrika loodeosas paikneb Sahara ja Vahemere vahel Atlase mäestik, mille pikkus on üle 2000 km. Mäestik koosneb mitmest osast ning madaldub idasuunas. Mäestiku kõrgeim osa on Marokos, seal asuvad Kõrg-Atlas, Kesk-Atlas (kõrgeim koht 3356 m) ja Antiatlas (3305 m). Jbel Toubkal (4167 m) on Kõrg-Atlase ja ühtlasi kogu mäestiku kõrgeim koht. Alžeeria ja Tuneesia põhjaosas kulgeb rööbiti Vahemerega madalam Telli Atlas (kõrgeim koht 2308 m), millest lõunasse jääb Sahara Atlas (2328 m). Telli ja Sahara Atlase vahel on kõrgplatood, mille keskmine kõrgus on 1000 m. Kõrgplatoodel esineb soolajärvi, millest suuremaid nimetatakse šottideks ning väiksemaid sebhadeks.

Peaaegu kolmandiku mandrist võtab enda alla Sahara kõrb, mis ulatub põhjas Atlase mäestiku ja Vahemereni ning läänes Vaikse ookeani ja idas Punase mereni. Vastupidi levinud arvamusele moodustavad suurema osa Saharast tasased kivikõrbed ehk hammaadad. Liivakõrbed ehk ergid hõlmavad väikse osa Saharast. Valdava osa Saharast moodustavad tasandikud, kuid esineb ka nõgusid ja mägismaid.

Sahara peamised mägismaad on Aïr, Ahaggar, Tibest, Adrar des Ifoghas, Itbay. Neist kõrgeima Tibesti mägismaa keskmine kõrgus on 2000 m, umbes 60% mägismaast on kõrgemal kui 1500 m. Tibesti mägismaa ja ühtlasi Sahara kõrgeim tipp on Emi Koussi (3415 m). Ahaggari mägismaa keskmine kõrgus on üle 900 m ning kõrgeim tipp 2918 m.

Maolised

Aafrikas elutseb üle 130 mao perekonna, sugukondadest pimemadulased, ahassuumadulased, püütonlased, boalased, tüügasmadulased, Pareatidae, rästiklased, liivamadulased, mürknastiklased, pinnaserästiklased, Lamprophiidae, Colubridae ja Natricidae.

Inimesed võivad seal kokku puutuda mitut liiki mürkmadudega, nt must mamba, lärmakas aafrikarästik, bumslang, Gabooni aafrikarästik, Egiptuse kobra, harilik eefa, kapi kobra, kitsaspea-mamba jt.

Poliitiline jaotus ja regioonid

Aafrika liigitus ÜRO järgi.

██ Põhja-Aafrika

██ Lääne-Aafrika

██ Kesk-Aafrika

██ Ida-Aafrika

██ Lõuna-Aafrika

ÜRO liigituse järgi jaguneb Aafrika viieks regiooniks:

• Ida-Aafrika
• Kesk-Aafrika
• Lõuna-Aafrika
• Lääne-Aafrika
• Põhja-Aafrika

Riigid ja sõltlasalad

Aafrikas on 54 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, millest 51 on vabariigid ja 3 monarhiad.

Territoorium (riik)	Pindala (km²)	Rahvaarv (2017. aasta hinnang) v.a seal, kus märgitud teisiti	Rahvastikutihedus (in/km²)	Pealinn
Ida-Aafrika
Burundi	27 834	11 859 891	426,0	Bujumbura
Komoorid	2034	822 242	404,2	Moroni
Djibouti	23 200	909 125	39,1	Djibouti
Eritrea	117 600	5 456 379	46,3	Asmara
Etioopia	1104 000	103 856 371	94,0	Addis Ababa
Keenia	581 309	48 228 010	82,9	Nairobi
Madagaskar	587 041	25 475 322	43,3	Antananarivo
Malawi	118 484	18 189 680	138,4	Lilongwe
Mauritius	2040	1 280 623	627,7	Port Louis
Mayotte (Prantsusmaa)	374	251 774	673,1	Mamoudzou
Mosambiik	801 590	29 382 804	36,6	Maputo
Réunion (Prantsusmaa)	2512	872 210	347,2	Saint-Denis
Rwanda	26 338	12 106 187	459,6	Kigali
Seišellid	459	97 444	212,2	Victoria
Somaalia	637 657	14 317 996	22,4	Mogadishu
Tansaania	947 303	51 820 000	54,7	Dodoma
Uganda	241 038	37 873 253	157,1	Kampala
Sambia	752 614	17 311 478	23,0	Lusaka
Kesk-Aafrika
Angola	1 246 700	26 771 644	21,4	Luanda
Kamerun	475 442	24 599 076	51,7	Yaoundé
Kesk-Aafrika Vabariik	622 984	5 113 621	8,2	Bangui
Tšaad	1 284 000	15 031 393	11,7	N'Djamena
Kongo Vabariik	342 000	4 884 267	14,2	Brazzaville
Kongo Demokraatlik Vabariik	2 345 409	82 598 047	35,2	Kinshasa
Ekvatoriaal-Guinea	28 050	898 013	32,0	Malabo
Gabon	267 667	1 807 229	6,7	Libreville
São Tomé ja Príncipe	964	199 126	206,5	São Tomé
Põhja-Aafrika
Alžeeria	2 381 740	41 173 827	17,2	Alžiir
Egiptus	kokku 1 001 450, Aasias 60 000	kokku 95 505 526, Aasias 1,4 mln	95,3	Kairo
Liibüa	1 759 540	6 421 526	3,6	Tripoli
Lõuna-Sudaan	619 745	13 151 893	21,2	Juba
Maroko	446 550	35 310 507	79,0	Rabat
Sudaan	1 886 068	42 323 615	22,4	Hartum
Tuneesia	163 610	11 514 664	70,4	Tunis
Lääne-Sahara	266 000	597 922	2,2	El Aaiún
Hispaania ja Portugali territooriumid Põhja-Aafrikas:
Kanaari saared (Hispaania)	7 492	2 101 924 (2016)	280,6	Las Palmas de Gran Canaria, Santa Cruz de Tenerife
Ceuta (Hispaania)	20	82 376 (2011)	4118,8	–
Madeira saared (Portugal)	797	245 000 (2001)	307,4	Funchal
Melilla (Hispaania)	12	78 476 (2011)	6539,7	–
Lõuna-Aafrika
Botswana	600 370	2 350 726	3,9	Gaborone
Lesotho	30 355	2 189 418	72,1	Maseru
Zimbabwe	390 580	16 398 834	42,0	Harare
Namiibia	825 418	2 577 604	3,1	Windhoek
Lõuna-Aafrika Vabariik	1 219 912	55 515 601	45,5	Bloemfontein, Cape Town, Pretoria
Svaasimaa	17 363	1 323 139	76,2	Mbabane
Lääne-Aafrika
Benin	112 620	11 506 195	102,1	Porto-Novo
Burkina Faso	274 200	19 260 409	70,2	Ouagadougou
Cabo Verde	4033	534 575	132,6	Praia
Côte d'Ivoire	322 460	23 908 071	74,1	Abidjan, Yamoussoukro
Gambia	11 300	2 130 872	188,6	Banjul
Ghana	239 460	28 759 707	120,1	Accra
Guinea	245 857	13 346 575	54,3	Conakry
Guinea-Bissau	36 120	1 940 180	53,7	Bissau
Libeeria	111 370	4 749 293	42,6	Monrovia
Mali	1 240 000	18 779 042	15,1	Bamako
Mauritaania	1 030 700	4 282 866	4,2	Nouakchott
Niger	1 267 000	21 694 811	17,1	Niamey
Nigeeria	923 768	192 626 748	208,5	Abuja
Saint Helena (Suurbritannia)	410	4 534 (2016)	11,1	Jamestown
Senegal	196 190	16 129 064	82,2	Dakar
Sierra Leone	71 740	6 756 231	94,2	Freetown
Togo	56 785	7 723 724	136,0	Lomé
Aafrika kokku	29 336 236	1 001 320 281 (2009)	33,0

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Elanike arv ja rahvastiku tihedus

2005. aastal oli Aafrikas elanikke üle 900 miljoni, mis on 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskel oli elanike 924 miljonit ning 2018. aastal umbes 1281 miljonit inimest.

On tõenäone, et suure sündimuse tõttu suureneb tulevail kümnendeil Aafrika rahvastiku osakaal maailma rahvastikus.

Rahvastiku tihedus on umbes 41 in/km².

Rahvad

Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus on mõnekümnest mitme miljoni inimeseni. Mõnel rahval on riikluse traditsioon vana, paljude jaoks on riigi idee alles uus.

Varem nimetati Aafrika enamikku etnilisi rühmi hõimudeks ehk suguharudeks.

Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ja ühiskonnakorraldus on väga erinevad.

Põhja-Aafrikas on valdavad 7. sajandil sisserännanud araablased. Ida-Aafrikas on tähelepandav ka Aasia päritoluga rahvastiku osatähtsus. Erisugune on Madagaskari rahvastik, mis koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt pärit isikute järeltulijaist, ning Lõuna-Aafrika Vabariik, kus märkimisväärne osa rahvastikust on Euroopa päritolu.

Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.

Mõnes riigis, näiteks Tansaanias ja Kongo DV-s, on väga suur etniline mitmekesisus.

Keeled

Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800–2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.

Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja ka malagassi keel).

Euroopa keeled (inglise keel, prantsuse keel, portugali keel, hispaania keel ja saksa keel) tulid kasutusele koloniaalvõimude keeltena ning neli esimest on seniajani Aafrika riikides halduskeeltena kasutusel. Euroopa keele variantide hulka kuuluvad näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias kõneldav afrikaani keel, krio keel Sierra Leones ning Lääne-Aafrika pidžininglise keel. India keeltest kõneldakse Lõuna- ja Ida-Aafrikas näiteks gudžarati ja hindi keelt. Kitsamas mõttes Aafrika keeled kuuluvad põhiliselt Austroneesia, Afroaasia, Nigeri-Kordofani, Niiluse-Sahara ja khoisani keelte hulka.

Austroneesia keeltest kõneldakse Aafrikas malagassi keelt (Madagaskaril).

Põhja-Aafrikas on tähtsaim keelkond Afroaasia keeled, mille hulka kuuluvad semi keeled (sealhulgas araabia keel, amhara keel, tigree keel ja tigrinja keel), kušiidi keeled (sealhulgas galla keel, sidamo keel, somaali keel, afari keel ja saho keel), berberi keeled (sealhulgas tuareegi keel), Tšaadi keeled (sealhulgas hausa keel) ning Egiptuses kõneldud väljasurnud Egiptuse keeled egiptuse keel ja kopti keel. Afroaasia keelte hulka arvatakse sageli ka Omo keeled.

Nigeri-Kordofani keeled on Aafrika suurim keelehõimkond, mis hõlmab suurema osa Lääne-Aafrika keeli, palju Kesk- ja Lõuna-Aafrika riikide keeli ning väikese keelerühma Sudaanis. Nende hulka kuuluvad järgmised keelkonnad: Atlandi keeled (Lääne-Aafrika rannikul Senegalis ja lõuna pool, sealhulgas fulbe keel ja volofi keel), mande keeled (Lääne-Atlandi keeltest ida ja lõuna pool, sealhulgas bamba keel, malinke keel, mende keel ja vai keel, mandingi keel), guri keeled (Lääne-Aafrika sisemaal, sealhulgas moore keel, senufo keel ja dagomba keel), kvaa keeled (Libeeria ja Ida-Nigeeria vahelisel rannikualal, sealhulgas joruba keel, ibo keel, idžo keel, gaa keel ja akani keel), Benue-Kongo keeled ja Adamaoua keeled (viimaseid vaadeldakse ka eraldiseisva keelkonnana). Hõimkonda jaotatakse keelkondadeks ka teistmoodi. Kõigis neis keeltes peale mande keelte on 10–25 nomimaalklassi. Benue-Kongo keeled on kõige levinum keelkond, mille keeli kõneleb umbes 130 miljonit inimest ja mille hulka kuuluvad bantu keeled, sealhulgas suahiili keel, lingala keel, kongo keel, Kasai luba keel, ruanda keel, rundi keel, ganda keel, kikuju keel, bemba keel, šona keel, njandža keel, tsvaana keel, koosa keel ja suulu keel. Üks vähestest suurematest Nigeri-Kongo keeltest, mis pole Benue-Kongo keel, on tivi keel Ida-Nigeerias.

Niiluse-Sahara keeli kõneldakse hajusalt Nigeri ülemjooksult Lääne-Aafrikas kuni Põhja-Tansaaniani Ida-Aafrikas. Levinumad on kanuri keel ja songai keel, tuntud on ka maasai keel ja nuubia keel.

Khoisani keelte kõnelejad on 15. ja 16. sajandil bantu keelte kõnelejate poolt välja tõrjutud Lõuna-Aafrika kõrbepiirkondadesse. Tuntuim on nama keel Namiibias. Khoisani keelte ühisjoon on imihäälikud.

Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara keelt, amhara keelt ja kongo keelt. Tansaanias suhtlevad 120 keelest mõnda kõnelevad rahvad omavahel suahiili keeles; Kongo DV-s, kus kõneldakse 410 keelt või murret, kasutatakse halduses prantsuse, lingala, suahiili, kongo ja Kasai luba keelt.

Vaata ka

• Aafrika koloniseerimine
• Aafrika kultuur
• Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis
• Aafrika mängud
• Kagu-Aafrika