Prangli

See artikkel räägib saarest; küla kohta vaata artiklit Prangli küla, Eesti laeva kohta vaata artiklit Prangli (laev).

---

Prangli
Prangli merelt, keskel Prangli kirik
Ümbritseb	Soome laht
Koordinaadid	59° 37′ 28″ N, 25° 1′ 15″ E
Pindala	6,62 km²
Rannajoone pikkus	33 km
Kõrgeim koht	Kullamägi (9 m)
Elanikke	169 (2017) 25,5 in/km²

Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes. Saar kuulub halduslikult Harju maakonna Viimsi valla koosseisu.

Prangli on ainus Põhja-Eesti saar, mis on olnud püsiasustusega alates 13. sajandist. Rahvastikuregistri andmetel elab saarel 75 elanikku.

Saare pindala on 6,62 km² ja see on sellega suuruselt 13. saar Eestis.

Pranglil asub tänapäeval kolm küla: Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa.

Saarel asub Prangli kirik. Seal tegutsevad ka Prangli Põhikool, kauplus, arstipunkt, postiasutus, Prangli rahvamaja, Prangli raamatukogu, restoran ja Pranglisaarte Muuseum. Mandriga toimub ühendus läbi Kelnase sadama.

Nimi

Pranglit on esimest korda mainitud 1387. aastal (Rango). Hilisemates allikates on saare kohta kasutatud nimekujusid Wrangelsholm, Wrano ja Wrango. 1525 on saart nimetatud Rangelisare, 1732 Pranglesaar, 1892 Большой Врангельсгольм.

Saare nimi võib tuletuda germaani sõnatüvest “wranga” ('pöörama, väänama, keerutama'). Teise versiooni järgi võib saare nimi tuletuda soome keele sõnadest “ranko” või “ranka” ('pikk halg', 'puutüvi').

Asend

Prangli asub Viimsi poolsaarest kirdes, Leppneeme sadamast 10 km kaugusel Soome lahes. Saare ümbruses asuvad Aksi, Tiirloo, Seinakari (Liivakari) ja Keri saared. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega Soome lahes ühtse saareaheliku.

Loodus

Kotkakivi Pranglil

Pinnamood

Prangli jaguneb pinnamoelt madalama, käänulise rannajoonega lääne- ja luidetega idaosaks, mida eraldavad saare keskosa läbivad vanad rannamoodustised. Saarel paiknev loode–kagusuunaline voor on 6 km pikk ja 3,5 km lai. Saar on liivase ja kruusase pinnakattega. Pranglil leidub maagaasi. Luitekõrgendikud kõrguvad kuni 9 meetrit merepinnast, saare kõrgeim koht on Kullamägi, kuhu rahvapärimuse järgi olevat maetud mereröövlite kulda.

Saarel leidub rändrahne ja kivikülve. Rändrahnudest on suuremad Punane kivi, Kotkakivi, Rebasekivi, Suti teeäärerahn, Suti võsarahn, Tagalahe rannarahn, Prahirahn, Kabelimäe kivi, Kõrgerahn, Jahukari rahn, Eeslahe Suurkivi, Sadulakivi, Loo põõsastiku rahn, Loo rannarahn, Pikk-Kari Soonestiku rahn ja Pikk-Kari Väikekarirahn ning Ülesaareneeme kivi.

Taimestik

Prangli põhjaosas asuv nõmm

Prangli on Eesti lääne- ja idapoolse levilaga taimeliikide kohtumispunkt. Saare taimkattes on valdavateks ranna- ja puisniidud ning nõmmemännikud. Saarel leidub palu-, nõmme- ja soovikumetsi, samuti erinevaid soometsi. Saare põhjaosas on nõmmed ja lääneosas rannaniidud. Kirdeosas leidub liivikuid.

Saare haruldaseim taimeliik on põhja-raunjalg. Loodusharuldustest leidub saarel veel võsu-liivsibulalt, roosat merikanni ja rootsi kukitsat.

Saare lääneosa on arvatud Prangli hoiuala koosseisu. Saare kirdenurk jääb aga Prangli maastikukaitseala alla.

Ajalugu

Prangli sadam 1922. aastal

Laeval Eestirand pommitamise läbi hukkunute matmispaik Prangli saarel

Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi. Prangli asustuse kohta on teateid 1491. aastast, kuid rannarootslased asusid saarele arvatavasti 13. sajandi lõpus. Elanikkonna eestistumine toimus 17. sajandil. 1910. aastal oli saarel 493 ja 1934. aasta rahvaloenduse andmetel 469 inimest. 1944 lahkus saarelt 144 elanikku.

Prangli kuulus Jõelähtme kihelkonda. Aastatel 1397–1549 kuulus saar Maardu mõisale, seejärel läks see esimesest eraldatud Haljava mõisa koosseisu. Aastatel 1847–1899 haldasid Pranglit poolmõisana Girard de Soucantonid. 1849 rajati saarele ka mõisahooneid, mis ei ole aga tänapäevani säilinud. 1899. aastal hakati saarel paiknevaid mõisamaid talupoegadele müüma.

1848. aastal ehitati saarele kabel. Mõisnik Edmund Girard de Soucantonilt saadud annetuse toel hangiti sinna ka orel ja tehti mitmeid uuendusi. Seejärel pühitseti kirikuõpetaja eestvõttel kabel uuesti 1860. aastal.

1866. aastal moodustati Prangli vald.

Jõelähtme kirikuõpetaja Paul Loppenowe eestvõttel alustas 1869. aastal tegevust Prangli kool. Tänaseni kasutatav koolihoone ehitati 1900. aastal.

1921. aastal asutati Prangli kalameeste selts.

Prangli gaasiläte

1924. aastal viidi saarel läbi naftaotsinguid ja avastati maagaasileiukoht.

1939. aastal kavandati Eesti rannikukaitse reorganiseerimisel Pranglile rajada rannikusuurtükipatareisid, kuid need kavad ei teostunud.

Nõukogude–Saksa sõja ajal 1941. aastal ründasid Saksa sõjalennukid Keri saare lähedal aurikut Eestirand, mis transportis ligikaudu 3500 sunniviisiliselt Nõukogude sõjaväkke mobiliseeritud meest Kroonlinna. Kapten Boris Nelke juhtis vigastatud auriku Prangli lähedale madalikule ja teadaolevalt pääsesid eluga saarele 2762 meest. Saarel on hukkunute kalme koos dolomiidist samba ja puidust mälestusristiga.

1942–1943 viibis saarel lühikest aega Saksa sõjavägi. Aastal 1944 põgenesid paljud pranglilased Soome. Eriti palju lahkus nooremaid inimesi. 1945. aastal jõudis saarele taas NSV Liidu sõjavägi.

Gaasipuurauke rajati juurde aastatel 1946–1960, kuid siis selgus, et esialgsed hinnangud gaasi kogusele olid olnud ekslikud ja gaasi ammutamine ei olnud majanduslikult tulus.

1949. aastal viidi läbi kollektiviseerimine ja asutati kolhoos "Noor Kaardivägi". See ühendati 1961. aastal S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosiga.

1954. aastal valmis Prangli rahvamaja.

Nõukogude piirivalve lahkus 1992. aastal.

Transport

Laevaühendus mandriga toimub Kelnase sadama ja Leppneeme sadama vahel. 2010. aastani teenindas laevaliini Helge, seejärel reisilaev Vesta ning 2013. aastast sõidab Prangli ja mandri vahel reisiparvlaev Wrangö.

Saarel on kaks kasutusesolevat meremärki: Prangli loode- ja kagutulepaak.

• 
  Kelnase sadam (2014)
• 
  Postipaat Helge Leppneeme sadamas
• 
  Wrangö Kelnase sadamas (2014)
• 
  Prangli loode tulepaak (2009)
• 
  Prangli kagu tulepaak (2007)

Prangli kultuuriloos

Prangli järgi on nimetatud laev Prangli.

1969. aastal uppus teel Pranglile muusik Boris Kirikal.

2013. aastal avaldas Prangli kooli muusikaõpetaja Tiinamai Keskpaik CD "Pranglile", millel kõlavad Pranglil kirjutatud lood ja laulud.

Prangli saarel on ka hümn, mille sõnad ja viisi kirjutas kohalik mees Einart Tammsaar.

Pilte

• 
  Prangli kalmistu
• 
  Prangli kirik
• 
  Prangli rahvamaja
• 
  Prangli pood
• 
  Prangli muuseum (2009)
• 
  Prangli Põhikool
• 
  Prangli saare rannik
• 
  Metsarahva talu
• 
  Hooned Prangli saarel

Vaata ka

• Pranglimine

Kirjandus

• Christian Bornhaupt. Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker, 1855. Lk 26
• Prangli meeste suur tüli Vene riigiga. Esmaspäev nr 32, 6. august 1938, lk 10
• Heino Gustavson jt. "Prangli". Tallinn 1979
• Linda-Mari Väli. "Prangli rahvamaja saab valguse päikesepatareidest". Eesti Päevaleht, 11. august 2008
• Urmas Seaver. "Viimsi lubab Prangli saarele puhkekeskuse rajada". Postimees, 19. jaanuar 2009
• Harjumaa uurimusi VIII: Prangli kogumik. Toimetajad Jaanika Jaanits ja Liisi Taimre. Keila 2011
• Tiit Leito. "Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016–2025"
• Carmen Ott. 60 aastat Prangli rahvamaja. Viimsi Huvikeskus. 2014
• Külvi Kuusk, Maivi Kärginen. "Prangli, ajaoaas Soome lahes = An oasis of time in the gulf of Finland". Rannarahva Muuseum. 2016. ISBN 9789949952717
• "Prangli saar otsib püsielanikke, pakkuda ka elukoht värskelt renoveeritud majas". Maaleht, 17. juuli 2017

Välislingid

• Prangli saare arengukava