San Lazzaro degli Armeni
San Lazzaro degli Armeni (sõna-sõnalt 'armeenlaste Püha Laatsarus';[1] armeenia keeles Սուրբ Ղազար Surb Ghazar) on Põhja-Itaalias Veneta laguunis asuv väike saar, mis paikneb Lidost läänes. Saar on asustatud Armeenia katoliku kiriku kloostriga, mis on aastast 1717 Mhitharistide ordu peakorter.[2] Saar on olnud üks maailma tähtsamaid Armeenia kultuuri keskuseid.[3] 18. sajandil oli saar suuremaid Armeenia trükikunsti keskuseid.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Taust
[muuda | muuda lähteteksti]Saart on esmamainitud Veneetsia 12. sajandi allikates. 1182. aastal ostis saare Veneetsia vabariik ning kuna saar asus üpris kaugel peamistest Veneetsia linna moodustavatest saartest, rajati sinna leprosoorium (haigla leeprahaigetele). Saar on saanud nime leeprahaigete kaitsepühaku Laatsaruse (jutust "Rikas mees ja vaene Laatsarus") järgi. Saar oli hiljem asustamata ning kuni 18. sajandi alguseni säilisid saarel vaid "mõned lagunevad varemed".[5]
Kloostri rajamine
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1700 asus Armeenia katoliku munk Mhithar elama Konstantinoopolisse.[6] Olles sunnitud Ottomanide pealinnast välja kolima, kolis ta aastal 1703 Methonisse, mis asus Peloponnesoses.[7] Seal lõi ta uue ordu, mille kiitis heaks paavst Clemens XI.[8] 1715. aasta aprillis, peale Ottomani riigi sissetungi, saabus 12 Armeenia katoliku mungast koosnev Mhithari poolt juhitud grupp Veneetsiale kuulunud Moreast (Peloponnesoses) Veneetsiasse.[9] Veneetsia admiral Mocenigo ning Morea valitseja Angelo Emo, "tundes sügavalt kaasa õnnetu kogukonna hirmsale ahastusele, alistusid nende tõsimeelsele palvele saamaks luba minna valitsuse laevadele, mis olid parajasti lahkumas Veneetsia poole".[10] 18. septembril loovutas Veneetsia senat Püha Laatsaruse nime kandva saare Mhitharistide kogukonnale. "Sel ajal ei lubanud seadus uute kogukondade loomist linna piiride sees".[11] "Armeenia mungad kiirustasid viivitamatult saarel olevaid varemeid hõivama ... ning abt käskis veel püsivatel lagunevatel ja räämas hoonetel kohe läbi viia kõige vajalikumad parandustööd".[11] Kloostri ehitus oli lõpetatud aastaks 1740.[12] Mhithar suri üheksa aastat hiljem, aastal 1749.[13]
19. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]Mhithari järglaseks sai Steven Mekon Konstantinoopolist ning tema jäi abtiks kuni aastani 1800.[14] Seejärel vahetas tema rasketel aegadel välja Aconce Kower, kes oli Transilvaania armeenlane.[15] Kuigi Napoleon kaotas Veneetsia vabariigi, jäeti saarel olev kogudus rahule,[16] ning seda väidetavalt "asendamatu armeenlasest ametiisiku olemasolu tõttu Napoleoni sekretariaadis".[17] Hiljem saart laiendati.
Raamatukogu
[muuda | muuda lähteteksti]"Saarel on maaligalerii 17. ja 18. sajandi Veneetsia ja Armeenia koolkondade töödega. San Lazzarol asub ka 150 000 ühikuga raamatukogu, peale selle veel muuseum, kus on rohkem kui 4000 Armeenia käsikirja ning palju Araabia, India ja Egiptuse esemeid, mis on kas munkade poolt kogutud või kinkidena saadud".[18]
Kirjanduses
[muuda | muuda lähteteksti]Väljapaistev armeenlasest luuletaja Hovhannes Shiraz kirjutas saarest selle olulisust esile tõstva luuletuse:[19]
Օտար ջրերում հայացեալ Կղզի
Հայոց հին լույսն է քեզնով նորանում...
Գիտեմ տքնում ես, այս է դարեց-դար,
Հայրենիքից դուրս՝ հայրենեաց համար:
Armeenia saar võõrastes vetes,
Sa süütad uuesti Armeenia vana tule...
Tean, et Sa oled väsinud, on möödunud mitu sajandit,
väljaspool kodumaad,
kodumaa nimel.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
"Byroni külaskäik", Ivan Aivazovski 1899. aasta maal. -
-
Joseph Pennell, ca 1905 -
Kloostrihoone -
San Lazzaro saar -
Kiriku sisevaade -
Vaade õhust -
-
-
-
-
-
-
Abt Mhithari kuju
.jpg)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Island of Saint Lazarus of the Armenians". Michelin Guide. Vaadatud 25. oktoober 2013.
- ↑ Dursteler, Eric R. (2013). A Companion to Venetian History, 1400-1797. BRILL. Lk 459. ISBN 9004252517.
...the island of San Lazzaro on which he established a monastery that became a center for Armenian studies and led to a revival of Armenian consciousness.
- ↑ Murphy, Christopher (2011). Shadows of Forever: The Annals of Forever. Trafford Publishing. Lk 311. ISBN 9781426946011.
...had transformed San Lazzaro into a world-renowned center of Armenian culture and learning.
- ↑ Aslanian, Sebouh David (2011). From the Indian Ocean to the Mediterranean: The Global Trade Networks of Armenian Merchants from New Julfa. Berkeley: University of California Press. Lk 71. ISBN 9780520947573.
- ↑ Langlois 1874, lk 12–13.
- ↑ Langlois 1874, lk 16.
- ↑ Langlois 1874, lk 17.
- ↑ Langlois 1874, lk 19.
- ↑ Langlois 1874, lk 13.
- ↑ Langlois 1874, lk 20.
- ↑ 11,0 11,1 Langlois 1874, lk 21.
- ↑ Langlois 1874, lk 23.
- ↑ Langlois 1874, lk 24.
- ↑ Langlois 1874, lk 25.
- ↑ Langlois 1874, lk 25–26.
- ↑ von Voss, Huberta, toim (2007). Portraits of Hope: Armenians in the Contemporary World (1st English ed.). New York: Berghahn Books. Lk 137. ISBN 9781845452575.
- ↑ Buckley, Jonathan (2010). The Rough Guide to Venice & the Veneto (8th ed.). London: Rough Guides. Lk 226. ISBN 9781848368705.
- ↑ "Guided visits to Isola di San Lazzaro degli Armeni". Città di Venezia. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2013. Vaadatud 25. oktoober 2013.
- ↑ Haroutyunian, Sona (2012). "Translations from Armenian into Italian, 1991 to date". University of Venice. Vaadatud 7. oktoober 2013.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Langlois, Victor (1874). The Armenian Monastery of St. Lazarus-Venice. Venice: Typography of St. Lazarus.
{{cite book}}: välislink kohas|title= - Mesrobian, Arpena (1973). "Lord Byron at the Armenian Monastery on San Lazzaro". Syracuse University.