Piroplasmoos

Piroplasmoos ehk babesioos on hemolüütilise aneemiaga kulgev raske haigus, mille põhjustajaks on vere punalibledes parasiteeriv ainurakne. Haigus levib puukide vahendusel ning kujutab ohtu eelkõige lemmikloomadele. Puugi kui haigustekitaja kandja ehk siirutaja toitumisel satuvad haigustekitajad looma organismi, kus need kinnituvad pärast nakatumist erütrotsüütidele.^[1]

Kuigi haiguse peamine levikuala on Lõuna-Euroopa, Aasia, Ameerika (v.a külmemad alad) ja Aafrika, siis kliima muutusega ja lemmikloomade reisimise ja impordiga on haigustekitajad liikunud enam Ida-Euroopasse. Poolas, Leedus ja Lätis on haigustekitaja kohalikult kinnitatud; Eestis registreeritud haigusjuhud on valdavalt seotud eelneva reisimise ajalooga^[viide?]^[2].

Haiguse avaldumine

Haiguse tõttu tekib punaliblede enneaegne lagunemine ehk hemolüüs – sellest tuleneb kehvveresus ehk aneemia. Erütrotsüütide lagunemise tagajärjel väheneb ka vere hemoglobiinisisaldus. See kutsubki esile sekundaarsete kliiniliste tunnuste tekke. Väga sagedasti esimene kliiniline tunnus, mida omanikud märkavad on tumepruun või isegi verine uriin, mis on hemolüüsi tagajärjel. Loomad võivad muutuda loiuks, keelduda söögist, nende limaskestad muutuda kollakaks; rasketel juhtudel loomad kollabeeruvad ja võivad hakata krambitama.

Aneemiale järgnevad sümptomid:

kõrge palavik;
isutus;
nõrkus;
kesknärvisüsteemi häired;
vere hüübimise häired;
hingamishäired;
kollatõbi;
põrna suurenemine.

Raskematel juhtudel on piroplasmoos surmav.^[3]

Ravi

Piroplasmoosi diagnoosimiseks tehakse vereproov, kus määratakse haigustekitaja olemasolu. Raske haiguse ravi on komplitseeritud, sest spetsiifiline ravim, mis babeesiaid hävitaks, võib olla raskesti kättesaadav. Lisaks tuleb tegeleda muude kõrvalnähtudega, mida tekitab äge hemolüüs. Ravi õigeaegne alustamine on väga oluline. ^[3]

Ennetamine

Piroplasmoosi vältimine sõltub eelkõige haigust siirutavate puukide tõrjumisest. Haiguse vastu on ka vaktsiin, kuid see pole kuigi tõhus.

Puugitõrje
Regulaarne karvkatte kontroll
Soojamaareiside vältimine lemmikloomadega ^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Koer.ee. "Puugid levitavad ohtlikke haigusi". (31.05.2015).
↑ Vetlab.ee. "Piroplasmoos". (31.05.2015).
↑ ^3,0 ^3,1 Orrokliinik.ee. "Koerte reisimeditsiinist". (31.05.2015)

Välislingid

Valentina Tiškina, Valentina Capligina, Külli Must, Inese Berzina, Renate Ranka, Pikka Jokelainen. Fatal Babesia canis canis infection in a splenectomized Estonian dog. Acta Veterinaria Scandinavica 2016 58:7

[koer.ee-1] 1,0 ^1,1 Koer.ee. "Puugid levitavad ohtlikke haigusi". (31.05.2015).

[2] Vetlab.ee. "Piroplasmoos". (31.05.2015).

[orrokliinik.ee-3] 3,0 ^3,1 Orrokliinik.ee. "Koerte reisimeditsiinist". (31.05.2015)

[1]

[2]

[3]