Nuikapsas
| Nuikapsas | |
|---|---|
 Nuikapsas Brassica oleracea var. gongylodes | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
| Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
| Perekond |
Kapsasrohi Brassica |
| Liik |
Kapsas |
| Binaarne nimetus | |
|
Brassica oleracea L. | |
Nuikapsas ehk koolrabi (Brassica oleracea var. gongylodes) on kapsa teisend.
Nuikapsas pärineb tõenäoliselt Põhja-Euroopast ning kujutab endast juure laienenud osa. Nuikapsa muguljast maapealsest osast saavad alguse mitmes suunas hargnevad peenikesed varred, mille otsas on söödavad lehed. Nuikapsas võib olla heleroheline, valge või purpurpunane, vilja katab õhuke koor. Viljaliha on magus ja krõmpsuv, meenutab maitselt redist, varred ja lehed maitsevad nagu kapsas.[1]
Toiteväärtus
[muuda | muuda lähteteksti]Toiteväärtus[1]
| Valgud | 1,7 g |
| Rasvad | 0,1 g |
| Süsivesikud | 6,2 g |
| Kiudained | 1 g |
| Vesi | 91% |
| Toiduenergia | 27 kcal |
| 100 g kohta |
Sisaldab rohkesti C-vitamiini ja kaaliumi. Sisaldab ka B6-vitamiini, foolhapet, magneesiumi ja vaske. Lehtedes leidub rikkalikult A-vitamiini provitamiini –karoteeni.[1]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Toorest nuikapsast süüakse paljalt ilma lisanditeta, dipikastmega, salatina või vinegrettkastmega. Kuumtöödeldud nuikapsast pakutakse lisandina põhiroa juurde, lisatakse suppidele ja hautistele, püreestatakse ja valmistatakse täidetult. Kooritud või koorimata nuikapsast aurutatakse ning serveeritakse seejärel maitsestatult või/ja sidrunimahlaga. Nuikapsas maitseb hästi ka kastmes või hapukoorega, maitsetaimedest sobivad nuikapsaga ingver ja küüslauk.[1]