Frans Sammut

Frans Sammut (19. november 1945 Ħaż-Żebbuġ, Malta – 4. mai 2011 Malta) oli Malta kirjanik.^[1]

Elu

Frans Sammut õppis Zebbugi algkoolis, St Aloysiuse kolledžis, St Michaeli õpetajate kolledžis, Malta Ülikoolis (bakalaureus teoloogia alal, magister pedagoogika alal) ja Perugia Ülikoolis (diplom itaalia keele õpetamiseks välismaal).

Sammut pälvis esimese tunnustusavalduse 1960. aastate lõpus, olles Moviment Qawmien Letterarju ('kirjandusliku taassünni liikumine') kaasasutaja. Hiljem töötas ta Akkademja tal-Malti (Malta keeleakadeemia) sekretärina. Aastatel 1996–1998 oli ta Malta peaministri konsultant.

Ta oli abielus Catherine Cachiaga, neil sündis kaks poega: Mark A. Sammut ja Jean-Pierre.

Teosed

Sammut avaldas arvukalt teoseid, sealhulgas bestsellerist romaani "Il-Gagga" ("Puur"), millel põhineb Mario Azzopardi 1971. aastal lavastatud film^[2]; Rothmani preemia võitnud "Samuraj"; "Paceville", mis võitis valitsuse kirjandusmedali, ja "II-Ħolma Maltija" ("Malta unistus"), mille kohta kirjanduskriitik Norbert Ellul-Vicenti kirjutas: "Malta kirjanduses ei ole midagi suuremat."^[3]

Endine peaminister ja näitekirjanik Alfred Sant loeb seda Sammuti tippteoseks^[4] ja briti autor ning luuletaja Marjorie Boulton nimetab seda kolossaalseks tööks.^[5]

Sammut on avaldanud ka rea lühijutte: "Labirint" ("Labürint"), "Newbiet" ("Aastaajad") ja "Ħrejjef Żminijietna" ("Meie aja lood").

Tema mitteilukirjanduslike tööde hulka kuuluvad "Ir-Rivoluzzjoni Franċiża: il-Ġrajja u t-Tifsira" ("Prantsuse revolutsioon: ajalugu ja tähendus"), "Bonaparti f'Malta" ("Bonaparte Maltal"), mille tõlge prantsuse keelde "Bonaparte à Malte" avaldati aastal 2008 ja "On The Da Vinci Code" (2006), kakskeelne (inglise ja malta) kommentaar rahvusvahelisele bestsellerile. Samuti toimetas ta Mikiel Anton Vassalli "Lexiconi". Vassalli (surn. 1829) loetakse malta keele isaks. 2006. aastal avaldati Sammuti Vassalli "Motti, Aforismi e Proverbii Maltesi" tõlge pealkirja "Għajdun il-Għaqal, Kliem il-Għerf u Qwiel Maltin" all. Aastal 2007 esindas tema "Il-Ħolma Maltija" tõlge ("La Malta Revo") Maltat esperanto klassikaliste kirjandustööde kogumikus, mille avaldas New Yorgis Mondal. 2008. aastal anti tema "Il-Gaġġa" viiendat korda välja. 2009. aastal esitles Sammut Pietru Caxaro poeemi "Xidew il-qada" (tuntud ka kui "Il-Kantilena"), kõige vanema malta keeles kirjutatud dokumendi revolutsioonilist intepretatsiooni.^[6]

Viimased sõnad

Frans Sammuti kuulsad viimsed sõnad on: "Minu naine ja mina peaksime minema Jeruusalemma, aga näib, et plaanid on muutunud. Nüüd lähen taevasesse Jeruusalemma."^[7] Endine Malta Ülikooli rektor, filosoofiaprofessor ja üks tähtsamaid Malta intellektuaale Peter Serracino Inglott reageeris sellele järgmiste sõnadega: "Ma mõistsin, et vahel on pisarad ja naer võrdväärsed."^[8]

Bibliograafia

Labirint u Stejjer Oħra [Labürint ja muud lood] (lühijutud) 1968
Il-Gaġġa [Puur] 5. väljaanne (novell) 1971 – selle järgi on tehtud film Gaġġa [Puur], režissöör Mario Philip Azzopardi 1971
Logħba Bejn Erbgħa [Mäng nelja vahel] (pikk lühijutt) 1972
Samuraj [Samurai] 3. väljaanne (novell) 1975
Kristu fil-Poezija Maltija (1913-1973) 1977
Fedra [Phèdre Racine] 1978
Il-Qtil fi Sqaq il-Ħorr [Mõrv aususe alleel] (pikk lühijutt) 1979
Il-Proċess Vassalli [Vassalli proov] (näidend) 1980
Il-Mixja tal-Ħaddiem lejn il-Ħelsien [Töölise marss vabaduse suunas] (poliitiline analüüs) 1982
Ir-Rivoluzzjoni Franċiża: il-Ġrajja u t-Tifsira [Prantsuse revolutsioon: Ajalugu ja tähendus] (ajalugu) 1989
Paceville (novell) 1991
Letteratura [Literatuur] (kirjanduskriitika) 1992
Il-Ħolma Maltija [Malta unistus] (novell) 1994, 2012^[9], tõlge esperanto keelde La Malta Revo, välja antud New Yorgis, 2007
Bonaparti f’Malta [Bonaparte Maltal] (ajalugu) 1997, tõlge prantsuse keelde Bonaparte à Malte, 2008
Newbiet [Aastaajad] (lühijutud) 1998 (Illustratsioonid: Giovanni Caselli)
Ħrejjef Żminijietna [Meie aja lood] (lühijutud) 2000 (Illustratsioonid: Giovanni Caselli)
Dun Ġorġ: Il-Bniedem tal-Poplu [Isa George: inimene] (ajalooline ja religioosne teema) 2001
Ġrajjet Ħaż-Żebbuġ [Haz-Zebbug ajalugu] (ajalugu) (Dun Salv Ciappara originaali tõlge) 2001
Lexicon (Mikiel Anton Vassalli põhjal) 2002
Għala Le għall-UE [Miks EL-le ei] (poliitiline analüüs) 2003
Ħarsa mill-qrib lejn ħajjet San Filep u l-Kult tiegħu [Lähivaade St Philip`le: Tema elu ja armastus] (ajalooline ja religioosne teema) 2004
On The Da Vinci Code/Dwar The Da Vinci Code (kirjanduskriitika) 2006
Għajdun il-Għaqal, Kliem il-Għerf u Qwiel Maltin [Malta aksioomid, aforismid ja vanasõnad] (Mikiel Anton Vassalli originaali tõlge) 2006
I Giovanniti: La Storia dei Cavalieri di Malta [The History of the Knights of Malta] (history) 2006, published in 2015 (Bonfirraro Editore, Italy)^[10]
Alfred Sant: Il-Viżjoni għall-Bidla [Alfred Sant: muutuse visioon^[11]] (poliitiline analüüs) 2008
Parun Vincenzo Azopardi sõnastiku, mis analüüsib Caxaro "Cantilena"-t, tutvustus (kirjanduskriitika, lingvistika) 2009

Viited

↑ Le Petit Futé, 9th Ed, 2009-2010, Paris, p. 70.
↑ Aquilina, Sandra (12. märts 2007). "Portrait of the artist". The Malta Independent. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.07.2011. Vaadatud 5.05.2011.
↑ Ellul Vincenti, Norbert (11 Mai 1994): "Vassalli's Maltese Dream", The Sunday Times (Malta), p. 20.
↑ Sant, Alfred (4. mai 2011). "Frans Sammut: A Man of Courage". maltastar.com. Vaadatud 5.05.2011.
↑ "Maltese works in Esperanto". The Malta Independent. 2. september 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2012. Vaadatud 15. mai 2011.
↑ Sant, Toni (19. aprill 2009). "New interpretation to oldest written document in Maltese". maltamediaonline.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.01.2012. Vaadatud 15.05.2011.
↑ Sammut, Mark A. (15. mai 2011). "Frans Sammut". The Sunday Times (Malta). Vaadatud 25.05.2011.
↑ Serracino Inglott, Peter (15. mai 2011). "Inheritance of icons". The Sunday Times (Malta). Vaadatud 25.05.2011.
↑ http://franssammut.info/?page_id=34
↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2015. Vaadatud 5. november 2015.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2012. Vaadatud 6. juulil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] Le Petit Futé, 9th Ed, 2009-2010, Paris, p. 70.

[sandra-2] Aquilina, Sandra (12. märts 2007). "Portrait of the artist". The Malta Independent. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.07.2011. Vaadatud 5.05.2011.

[3] Ellul Vincenti, Norbert (11 Mai 1994): "Vassalli's Maltese Dream", The Sunday Times (Malta), p. 20.

[sant-4] Sant, Alfred (4. mai 2011). "Frans Sammut: A Man of Courage". maltastar.com. Vaadatud 5.05.2011.

[boulton-5] "Maltese works in Esperanto". The Malta Independent. 2. september 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2012. Vaadatud 15. mai 2011.

[cantilena-6] Sant, Toni (19. aprill 2009). "New interpretation to oldest written document in Maltese". maltamediaonline.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.01.2012. Vaadatud 15.05.2011.

[MAS-7] Sammut, Mark A. (15. mai 2011). "Frans Sammut". The Sunday Times (Malta). Vaadatud 25.05.2011.

[PSI-8] Serracino Inglott, Peter (15. mai 2011). "Inheritance of icons". The Sunday Times (Malta). Vaadatud 25.05.2011.

[9] ttps://franssammut.info/?page_id=34

[10] "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2015. Vaadatud 5. november 2015.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[11] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2012. Vaadatud 6. juulil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]