Animeeritud kaart

India ookeanis 2004. aastal toimunud tsunami animatsioon

Animeeritud kaart ehk animakaart on dünaamiline kaart, mis kujutab mõne nähtuse muutust teatud dimensioonis. Enamasti kujutatakse muutustust ajas ning tihti on ajaskaala kiirenduse või aeglustusega.

Lihtsamal kujul koosnevad animeeritud kaardid paljudest kihtidest, mida näidatakse kindlate ajavahemike tagant, ning selline piltide vahetamine loob illusiooni liikuvast pildist. Animeering saavutatakse, muutes kaardil objekti või ala kuju, suurust, asukohta, suunda, muutuse ulatust, värvitooni, muster, stseeni, perspektiivi, üldistuse astet või suurenduse astet.

Liikuvaid kaarte kasutatakse, et uurida ja näidata neid nähtusi, mille muutujaid on rohkem kui üks. Animatsiooni eelisteks staatilise kaardi ees on muutuste lihtsam ja kiirem tähelepanemine ja mõistmine. Uuringud on näidanud, et kui inimestele näidata staatilisi pilte ja samadest piltidest koostatud animatsiooni, siis väiksemaid muutusi märgati animatsioonidel paremini kui staatilistel kaartidel, kus neid tihti ei pandud tähelegi. Samuti on animeeritud kaardilt lihtsam tähele panna ja leida muutustega kaasnevaid seaduspärasusi ja korduma kippuvaid sündmusi.

Ajalugu

Animeeritud kaartide ajalugu võib jaotada kolme etappi: käsitsi, arvuti abil ja automatiseeritult koostatud kaartide ajastusse.

Käsitsi koostatud kaardid

Esimesed kaardid joonistati kaader kaadri haaval käsitsi, kasutades samu meetodeid, mida kasutatakse animafilmide tootmiseks. Üks esimesi animeeritud kaarte 1940. aastal valminud Walt Disney Company loodud 30-sekundiline animatsioon 1939 natside sissetungist Varssavisse. Animeeritud kaartide koostamine jäi siiski kuni 1980. aastateni vähe oluliseks, sest väga vähestel kartograafidel oli ressursse ja oskusi animeeritud kaartide tegemiseks. Kuigi Thrower kirjutab juba 1961. aastal animeeritud kaartide olulisusest ja et kartograafid peaksid kasutama animeeritud kaarte, et jõuda laiema huviliste hulgani.

Arvuti abil koostatud kaardid

Esimese arvuti abil tehtud animatsiooni koostas Edward Zajac 1963. aastal. Kuid siiski oli animatsioonide koostamine keerukas ja tülikas protsess, sest arvuti abil koostati üksikud kaadrid, mis siis filmile pildistati, et neid näidata. Waldo Tober kasutas 1970. aastal arvutit, et luua animatsioon linnastumisest Detroitis ja selle ümbruses. See töö on tähelepanuväärne kahel põhjusel: see oli esimene animeeritud kaart, millest ilmus akadeemilisi artikleid, ja ta kasutas animatsiooni, et keerulisi protsesse paremini mõista. 1976. aastal koostas Moellering kaks kaarti, mis avardas aja kujutamise võimalusi animeeritud kaartide koostamisel. Nimelt koostas ta samadel liiklusõnnetuste andmetel kaks kaarti. Esimesel kujutas ta õnnetusi ajalises järjekorras nii, nagu need toimusid. Teisel kujutas ta kolme aasta andmeid ühe nädala andmetena. Iga päev oli jagatud 15-minutilisteks osadeks ning igale nädalapäevale kirjutati kõigi kolme aasta samal nädalapäeval juhtunud õnnetused. Esimene kaart oli väga kaootiline, samas kui teiselt tuli selgelt välja erinevused nädalapäevade, kellaaegade ja kohtade vahel, kus õnnetused toimusid.

Automatiseeritult koostatud kaardid

1980. aastatel muutus arvutite kasutamine taskukohasemaks: kui varem kulus animatsioonide tootmiseks vajaliku riistvara soetamiseks kuni viis miljonit dollarit, siis selleks ajaks oli hind langenud kuni 100 000 dollarini. Kartograafidele tähendas see seoses animeeritud kaartidega kolme asja: uus töövahend animeeritud kaartide koostamiseks, uus vahend andmete hoidmiseks ja jagamiseks ning uut vahendit, millega animeeritud kaarte vaadata. 1990. aastate lõpuks maksid arvutid vähem kui 3000 dollarit ning kättesaadav tarkvara, nagu Director, Flash ja Bryce, muutis võimalikuks isegi väikese eelarvega teha visuaalselt muljetavaldavaid animeeritud kaarte.

Interaktiivsed kaardid

Tänapäeval on kaartide ja sealhulgas animeeritud kaartide tootmisel tendents interaktiivsete kaardirakenduste poole, mis võimaldavad kasutajal endal sekkuda sellesse, mida ja kuidas kaardil kujutatakse. Näiteks Maa-ameti kaardirakenduses on võimalik kasutajal valida, millist andmekihti ta vaadata soovib, samuti on võimalik valida, millises suurendusastmes ja mis koha andmeid vaadelda soovitakse. Ka animakaartide tootmisel eelistatakse tugevalt interaktiivseid kaarte, et tagada kasutajale võimalus uurida just teda huvitavat koha, ajahetke, sündmuse, objekti jne andmeid. Kasutaja siiski ei mõjuta kaardirakenduse tootmist, vaid ainult selle toimimist. Võrreldes tavalise animakaardiga, on lisatud kasutajaliides, mis võimaldab kasutajal lihtsalt valida endale meelepärane info. Näiteks on valmistanud Positium LBS Map3D rakendusliidese , kus kasutaja saab lisaks vaatele juhtida ka, mis andmeid näidatakse ning vaadata animatsiooni kaader kaadri haaval. Üks levinud interaktiivsete kaartide valdkondi on meteoroloogilised kaardid. Interaktiivsete kaartide areng on olnud kiire ning interaktiivsus on saamas kaardianimatsioonide lahutamatuks osaks.

Animeeritud kaartide tüübid

Animeeritud kaardiks loetakse ka kaarte, kus vahetatakse omavahel kahte (harvemini rohkem) kihti, et tekitada mulje vilkuvast objektist. Ülejäänud animeeritud kaarte saab jagada muutuva dimensiooni alusel kaheks tüübiks.

Ajaskaalal muutust näitavad animatsioonid

Ajaskaalal muutust näitavad animatsioonid näitavad, kuidas vaadeldavad nähtused ajas järk-järgult muutuvad. Sellised animatsioonid võivad kasuks tulla, kui kujutatakse ja analüüsitakse geograafilisi mustreid, meteoroloogilisi sündmusi, kliimat, loodusõnnetusi ja muid nähtusi, mille muutujate hulgast üks on aeg. Ajaskaalal muutuvate animatsioonide puhul on väga oluline, et kaardil oleks selge ja arusaadav legend. Legendi funktsioon on sama nagu staatilistel kaartidelgi, kuid lisaks peaks see olema selline, et oleks lihtsasti mõistetav, mis ajahetke parajasti animatsioonil kujutatakse. Kasutajasõbralikkuse ja animatsiooni mugavamaks analüüsimiseks soovitatakse teha ajaskaala muutmine võimalikuks ka kasutajale. Legend peaks vastama nähtusega seotud olulistele küsimustele, näiteks kas nähtus eksisteerib, kus nähtus eksisteerib, kui kaua nähtus eksisteerib, kui tihti nähtus esineb, kui kiiresti nähtus muutub, mis järjekorras nähtused muutuvad.

Mitteajalisel skaalal muutust näitavad animatsioonid

Mitteajalisel skaalal muutust näitavatel animatsioonid näitavad muutust mõne teise muutuja suhtes kui aeg. Muutuja võib olla koht, positsioon, üldistuse aste jne. Mitteajalisel skaalal muutuvate nähtuste kujutamisel valitakse muutuja, mille suhtes animatsioon on tehtud sõltuvalt eesmärgist:

Asukoha suhtes muutuv animatsioon tekitab vaatajas tunde, et ta liigub maastikul ning annab võimaluse näidata nähtust/objekti erinevate nurkade alt. Kartograafiline suurendus võimaldab vaatajal näha nähtust/objekti erinevatelt kaugustelt ja erinevate üldistusastmetega. Klassifikatsiooni erinevust näitav animatsioon võimaldab näidata kuidas andmete erinev klassifitseerimise muutustest tulenevaid erinevusi. Üldistusastme muutust näitav animatsioon võimaldab näidata ühte nähtust erinevatel üldistusastmetel.

Näiteks on Tartu Ülikooli teadur Raivo Aunap koostanud kaardi , mis kujutab Eesti rannajoone muutust vastavalt veetaseme tõusule. Sellel kaardil on muutuvaks dimensiooniks maailmavee taseme tõus.