Schwebs

Schwebsi suguvõsa aadlivapp

Schwebs (vene keeles Швебс) oli Ida-Preisimaalt Wehlaust pärit aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Tõenäoliselt oli suguvõsa esiisaks Ida-Preisimaalt Wehlaust pärit Georg Schwäbs (Schwäbisch) (u 1650−1705), kes siirdus 1679. aastal Liivimaale ja sai Lemsalu kooli rektoriks. Hiljem oli ta pastor Eestimaal. Tõendatud liin algab kapten Georg Gottlieb von Schwebsiga (1680−1721). Viimase poeg Karl Friedrich von Schwebs (1715−1782) sai 13. jaanuaril (vkj) 1769 Püha Rooma keisririigi aadlikuks.

Schwebsid rüütelkonna matriklis

1821. aasta 14. märtsil (vkj) võeti Eestimaa rüütelkonna matriklisse vennad major Alexander Friedrich von Schwebs (1770−1830) ja rittmeister Andreas Heinrich von Schwebs (1775−1823). 27. juunil (vkj) 1833. aastal võeti Liivimaa rüütelkonna matriklisse vennad Tartu kreisikohtu sekretär Friedrich Gustav Anton von Schwebs (1801−1885), porutšik Karl Gustav von Schwebs (1805−1876) ja Andreas Konstantin Balthasar von Schwebs (1817−1875).

Suguvõsa liikmeid

• Georg Schwäbs (Schwäbisch) (u 1650−1705), Lemsalu kooli rektor, Jõelähtme ja Haapsalu pastor, Ida-Harju ja Ranna-Lääne praostkonna praost
• Karl Friedrich von Schwebs (1715−1782), alampolkovnik, tõeline riiginõunik, Kammerkolleegiumi riigikontori viitsepresident, mõisaomanik
• Friedrich Gustav Anton von Schwebs (1801−1885), riiginõunik, Liivimaa õuekohtu viitsepresident
• Karl Gustav von Schwebs (1805−1876), kindralleitnant, polgu- ja diviisikomandör
• Andreas Konstantin Balthasar von Schwebs (1817−1875), kindralleitnant, polgu- ja diviisikomandör, Schwebsi suguvõsa ajaloo autor

Schwebsi suguvõsa mõisavaldused

Kurtna mõis

• Eestimaa:
  • Avanduse (Awandus) (1840−1849), Edise (Schloß Etz) (1769−1778), Illuka (Illuck) (1766−1790, pandivaldus), Jõhvi (Jewe) (1767−1810), Kalina (Kallina) (1805−1820 pandi-, 1820−1859 pärusvaldus), Kurtna (Kurtna) (1764−1790 resp. 1800 ja 1843−1857), Ohakvere (Ahagfer) (1766−1790, pandivaldus), Tammiku (Eichenhain) (1800−1859)
• Ingerimaa:
  • Koskolova (XVIII sajandil)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kiuma (Kioma) (1879−1894), Kärevere (Kerrafer) (1810−1817, pandivaldus), Laeva (Laiwa) (1810−1817, pandivaldus), Laius-Tähkvere (Flemmingshof) (1750ndad, rendivaldus), Luua (Ludenhof) (1759−1765)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Lizdēni (Lisden) (oli 1724, pandivaldus), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1890ndad)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 431.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 249-252 [1].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 210.