Antiikolümpiamängud
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.
Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest).
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides – nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel.
Müüdid olümpiamängude päritolu kohta
[muuda | muuda lähteteksti]Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga nelja aasta tagant võidujookse.
Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles – pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.
Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle.
Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.
Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.
8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.
Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama olümpiamängudeks.
Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased.
Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus vähenema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine.
Esimesed olümpiamängud
[muuda | muuda lähteteksti]Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala – staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion – 192,27 m), kuid aja jooksul lisati muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos.
Olümpiamängude kava
[muuda | muuda lähteteksti]Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.
Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooksu dolichos'ega (7–24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.
Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
Mängudeks valmistumine
[muuda | muuda lähteteksti]30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.
Võistlejad
[muuda | muuda lähteteksti]Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.
On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga.
Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat.
Olümpiavõitjad
[muuda | muuda lähteteksti]1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid.
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks.
Korraldajad
[muuda | muuda lähteteksti]Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased.
Pealtvaatajad
[muuda | muuda lähteteksti]Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja poisid, naised aga mitte, sest poisid ja mehed võistlesid alasti. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Erand oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.
Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega võistlemas poiste jooksul ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu, kuna tema poeg võitis jooksu.
Olme
[muuda | muuda lähteteksti]Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine ja kära. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Rikkamad külastajad said öömaja aedade ja restoranidega leonidaionis.
Võistluskohtade ümbruses olid saunad, rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Zeusile ohverdati 100 härga. Zeus sai küll ainult kintsud, ülejäänud liha jagati pidulistele ning praeti lugematutel tuleasemetel.
Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal. Ka joogiveega, mida ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, oli kitsas käes. Joodi seisnud vett või kannatati janu käes. Veejuhe rajati alles 153 pKr.
Hilisperiood
[muuda | muuda lähteteksti]Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis-turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks.
Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr.
Kronoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]- 776 eKr – esimesed usaldatavad teated olümpiamängudest ja olümpiavõitjatest.
- 753 eKr – messeenlane Diakles sai esimese olümpiavõitjana autasuks sümboolse oliivioksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas helleni soost 12-aastane poisike, kelle vanemad on elus.
- 748 eKr – kaheksandad mängud (ka hiljem peetud 34. ja 104. olümpiamängud) tunnistati antimängudeks. Mängude korraldamise õiguse kuulus Elisele, kuid nendel aastatel oli Olümpia Pisa ja tema liitlaste valduses.
- 724 eKr – mängude kavva lisati teine võistlusala – kahe staadioni pikkune diaulos (384,54 m).
- 720 eKr – kavva võeti pikamaajooks dolichos (7–24 staadioni).
- 708 eKr – võistluskavva lisati maadlus ja pentatlon (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus).
- 688 eKr – olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus.
- 680 eKr – 24. olümpiamängude kavas olid esimest korda võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks.
- 676 eKr – olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse.
- 650 eKr – alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist.
- 648 eKr – 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks.
- 632 eKr – võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses.
- 544 eKr – Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitada endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses (kiiver, pantser, oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata.
- umbes 500 eKr – valmis olümpiaparlamendi istungihoone (Buleuteerioni) esimene osa.
- 470 eKr – algasid arhitekt Liboni plaanide järgi rajatava Zeusi templi (64,2×27,66×20,25) ehitustööd.
- 457 eKr – Zeusi tempel sai valmis.
- 450 eKr – valmis Buleuteerioni teine osa.
- 444 eKr – korraldati esimene olümpiamängude kunstikonkurss. Ühe auhindadest võitis Kreeka ajaloo isa Herodotos, kes esitas katkendi oma teosest Kreeklaste võidud sõjas pärslastega.
- 430 eKr – skulptor Pheidias alustas 13 m kõrguse kullast ja elevandiluust Zeusi kuju loomist. Hiljem sai sellest üks seitsmest maailmaimest.
- 400 eKr – alustati emajumalannale pühendatud templi Metrooni ehitamist.
- 396 eKr – esimest korda võistlesid mängudel heeroldid ja pasunapuhujad. Parimad said õiguse kuulutada mängudel võistlejate ja võitjate nimesid ning tulemusi.
- 388 eKr – esimest korda rikuti olümpiamängudel püha rahu ekeheiria't. Olümpiaparlament märkis seda pronksist Zeusi kuju (Zanes) püstitamisega staadionile viiva värava Krypta juurde. Hiljem püstitati ekeheiria rikkumise pärast veel 15 Zanest.
- 384 eKr – võistlusprogrammi lisati võiduajamine varssadel.
- 360 eKr – Metroon sai valmis.
- 350 eKr – alustati hiigelehitise Leonidaioni rajamist. Seda finantseeris Sparta kuningas Leonidas I, kes hiljem langes kuulsusrikkas lahingus Termopüülide maakitsusel. Alustati ka usuliste protsessioonide läbiviimise hoone, niinimetatud Kajahalli ehitustööd.
- 200 eKr – noormeeste võistluskavva lisati pankraation. Valmis maadluse ja rusikavõitluse harjutuskeskus Palaistron.
- 156 eKr – olümpiamängude järjekorranumber langes (kristliku ajaarvamise järgi) kokku aastaarvuga.
- 152 eKr – antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel.
- 146 eKr – roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik.
- umbes 100 eKr – valmis atleetide treeningukeskus Gymnasion.
- 72 eKr – roomlased võtsid esimest korda olümpiamängudest osa.
- 4 eKr – Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks.
- 1 pKr – toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Need olid 195. olümpiamängud.
- 67 pKr – keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks.
- 80 pKr – Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud).
- 141 pKr – Herodes Atticuse juhtimisel algasid Herodese ekseedri ehitustööd, samuti veejuhtme rajamine Altise ja staadioni maa-alale.
- 157 pKr – Olümpia veejuhe sai valmis.
- 385 pKr – viimase teadaoleva olümpiavõitjana läks ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates.
- 394 pKr – Rooma keiser Theodosius I keelustas olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veeti Konstantinoopolisse, kus see 476 tulekahjus hävis.
- 420 pKr – keiser Theodosius II määras Zeusi templi hävitamisele.
- umbes 450 pKr Bütsantsi preestrid ehitasid Olümpia Pheidiase töökoja kohale kloostri.
- 522 pKr – suur maavärin purustas Olümpia ehitised.
- 551 pKr – teine suur maavärin tõi kaasa uusi purustusi.
- umbes 600 pKr – Kladeose jõesängi muutmisega kaasnevad üleujutused haarasid Olümpia ning matsid varemed liiva, savi ja kivirusude alla.