Suur-Beldi sild

Suur-Beldi silla idaosa

Suur-Beldi sild väinalt vaadatuna 2020. aastal

Suur-Beldi sild (taani Storebæltsforbindelsen) koosneb autotee ja raudteega sillast ning tunnelist. Suur-Beldi väina ületav sild oli esimene püsiühendus Sjællandi saare, kus asub Taani pealinn Kopenhaagen, ja Mandri-Euroopa vahel. Raudtee avati 1. juunil 1997 ja autoliiklus toimib alates 14. juunist 1998.

Sillaehituse kogumaksumus oli 21,4 miljardit Taani krooni. Silla pikkus on 17 km ja lisaks raudteele asub sillal ka kaherealine maantee mõlemas suunas. Silla pilti on 1000-kroonisel rahatähel kasutatud alates 2009. aastast.

Sildühendus asendas parvlaevaliikluse ja nüüd on võimalik läbida seda vahemaad palju kiiremini kui varem. Kui parvlaevaga sõites kulus väina ületamiseks umbes tund aega, siis sõites üle silla kulub selleks vaid 10 minutit. Jalgrattaga sõites on silla kasutamine keelatud, kuid jalgrattaid võib üle silla transportida rongis.

Enne silla avamist ületas väina parvlaevadega keskmiselt 8000 autot päevas, 2008. aastal ületas silla kaudu väina ligikaudu 30 200 autot päevas. Kaubarongide püsiühendus parandas ka ühendust Rootsi-Saksamaa ja Rootsi-Suurbritannia vahel. Siiski kasutatakse Rootsi–Saksamaa vahel siiani parvlaevu, kuna raudteeliiklus on teatud määral piiratud. Ühe suuna sillaületuspilet maksab sõiduautole 230 Taani krooni ning mootorrattale 120 Taani krooni.

Idasild ehitati aastatel 1991–1998 ning see ühendab Halsskovi ja Sprogøt. See on 6790 meetrit pikk, tänu millele on see maailmas pikkuselt kolmas rippsild. Sildeava kõrgus on 65 meetrit, mis võimaldab seda läbida ka maailma suurimatel kruiisilaevadel. Sild toetub 19 sambale. Püloonide tipp ulatub 254 meetri kõrgusele.

Läänesild ühendab Sprogøt ja Knudshovedit. See on 6611 meetrit pikk ja silla kõrgus on 18 meetrit. Läänesild ehitati aastatel 1988–1994. Selle maantee/raudteelint koosneb 63 lõigust, mida toetab 62 sammast.

Tööõnnetused

Ehitamise käigus registreeriti 479 tööõnnetust, millest 53 lõppesid tõsiste vigastuste või surmaga. Vähemalt seitse töötajat sai ehituse käigus surma.

Läänesillaga on kahel korral kokku põrganud laevad. Alles ehituse käigus, 14. septembril 1994 põrkas parvlaev Romsų sillaga kokku halbade ilmatingimuste tõttu. 3. märtsil 2005 põrkas 3500-tonnine kaubalaev Karen Danielsen samuti kokku läänesillaga. Liiklus sillal oli häiritud, kuid pärast ekspertide hinnangut avati sild taas pärast keskööd, kuna tõsiseid kahjustusi sillal ei leitud.

Idasillal pole kokkupõrkeid ette tulnud, kuid 16. mail 2001 suleti sild kümneks minutiks, kuna selle kinnituskonstruktsiooni poole oli suundumas 27 000 tonni kaaluv puistlastilaev Bella. Tänu mereväe kiirele reageerimisele suunati laev kinnituskonstruktsioonist eemale.

Välislingid

• Great Belt Bridge