Kinešma
| Kinešma | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
|
| |||
| Pindala: 49 km² | |||
Elanikke: 2100 (1856)[1]  | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 57° 27′ N, 42° 9′ E | |||
.svg)  | |||
.png)
Kinešma on linn Venemaal Ivanovo oblastis Volga jõe ääres kohas, kus Volgasse suubuvad Kinešjomka ja Kazohha jõgi.
Linna nimi tuleb merja keelest (väljasurnud soome-ugri keelest) ja tähendab tumedat sügavat vett.
Majandus
18. sajandil muutus Kinešma linatootmise keskuseks, ent lina tootmine lõppes 19. sajandi keskpaigaks täielikult. Tänapäeval on tähtsaimad tööstusharud tekstiili-, puidu- ja keemiatööstus.
Ajalugu
Kinešma linna rajamise aeg pole teada. Linna mainitakse 1429 tatarlaste poolt mahapõletatud asulana. Säilinud on tollast asulat ümbritsenud muldvalli ja kaitsekraavi jäänused. Asula taastati, sest jõesuudmed sobisid sadamapaikadeks. Linna ümbruskonna loodust peeti tollal ilusaks.
16. sajandi alguses mainitakse Kinešma küla, mille elanikud tegelesid peamiselt kalapüügiga. Kinešmast püütud tuurasid viidi Vene tsaarile. Aastal 1608 vallutasid küla kaks korda Poola väed ning selle mälestuseks on lahingu toimumise kohta ja langenute matmise paika püstitatud kellatorn. Aastal 1760 oli Kinešmas 1744 ehitatud katedraal, 4 kirikut ja ei ühtki kivimaja. Aastal 1777 sai Kinešma linnaõigused.
Aastast 1708 kuulus Kinešma Arhangelski kubermangu, aastast 1719 Jaroslavli kubermangu ja aastast 1777 Kostroma kubermangu.
19. sajandil sai Kinešma tuntuks laatade poolest, mida korraldati kaks korda aastas algusega 16. juunil ja 14. septembril. Neid peeti 1920. aastateni. Kõik kolm pikka kivist letti on turuplatsil säilinud tänini.
Vaatamisväärsused
Linnas on näitekirjaniku Aleksandr Ostrovski, helilooja Aleksandr Borodini ja astronoomi Fjodor Bredihhini muuseum. Silmapaistev ehitis on 1838–1845 ehitatud uusklassitsistlik Püha Kolmainu katedraal.