Johann Wilhelm (Pfalz)

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Johann Wilhelm II (alamsaksa: "Jan Wellem"; 19. aprill 1658 – 8. juuni 1716) Wittelsbachide dünastiast oli Pfalzi kuurvürst (1690–1716), Neuburgi hertsog (1690–1716), Jülichi ja Bergi hertsog (1679–1716) ning Oberpfalzi ja Chami hertsog (1707–1714). Alates 1697. aastast oli Johann Wilhelm ka Megeni krahv.

Elulugu

Ta oli Neuburgi pfaltskrahvi Philipp Wilhelmi ja Elisabeth Amalie von Hessen-Darmstadti poeg ning sündis Düsseldorfis, kus ta ka resideeris Heidelbergi asemel, mis oli Pfalzi pärilussõjas Prantsuse vägede poolt suuresti purustatud. Teda harisid jesuiidid ja aastal 1674 tegi ta suure tuuri Itaaliasse.

Ta abiellus aastal 1678 Austria ertshertsoginna Maria Annaga. Viimane oli keiser Ferdinand III ja selle kolmanda naise Eleonora tütar. Pärast naise surma aastal 1689 abiellus ta Toscana suurhertsogi Cosimo III tütre Anna Maria Luisa de' Mediciga.

Tema isa loovutas Jülichi ja Bergi hertsogkonnad talle aastal 1679, enne, kui ta aastal 1690 ka Pfalzi kuurvürstiks sai. Rijswijki rahuga (1697) taastas ta palju valdusi, mis olid prantslaste poolt vallutatud olnud, tingimusel, et Pfalzi kuurvürstkond ei pöördu protestantlusse. See tingimus ei teinud teda populaarseks ei Pfalzis ega protestantide hulgas.

Johann Wilhelm kuulutas usulist sallivust aastal 1705 oma armukese Dorothea von Veleni initsiatiivil.

Hispaania pärilussõja ajal sai Johann Wilhelm ka Baieri Oberpfalzi, mis tagastati Baierile aastal 1714. Ta suri Düsseldorfis ja maeti Püha Andrease kirikusse. Kuna Johann Wilhelmil ei olnud poega, sai tema järglaseks tema vend Karl III Philipp.

Kunstikogud

Ta oli populaarsem Jülich-Bergis, kus ta püstitas väljapaistvaid ehitisi, nagu Bensbergi loss, ja pidas pillavat õukonda, mis andis tööd paljudele kunstnikele ja käsitöölistele, sealhulgas õukonnakunstnikud Johannes Spilberg, tema tütar Adriana, viimase hilisem abikaasa Eglon van der Neer, Adriaen van der Werff, Jan Frans van Douven, Herman van der Mijn, Jan van Nickelen, tema tütar Jacoba Maria van Nickelen, viimase abikaasa Willem Troost, Rachel Ruysch, Godfried Schalcken ja Jan Weenix koos oma tütre Maria Weenixiga. Tema tohutut Rubensi maalide kogu saab ikka veel näha Alte Pinakothekis Münchenis.

Tema lesk Anna Maria Luisa oli viimane Medici võsuke. Kunstide soosijana pärandas ta Medicite suure kunstikogu, sealhulgas Uffizi, Palazzo Pitti ja Medici villade sisu, mille ta päris pärast oma venna Gian Gastone surma aastal 1737, ja oma Pfalzi aarded Toscanale tingimusel, et osakestki sellest ei tohi pealinnast Firenzest välja viia. Seetõttu võib neid aardeid tänapäevalgi Firenzes näha.

Düsseldorfi Jan-Wellemi väljak on nime saanud Johann Wilhelmi järgi.

Eelnev: Philipp Wilhelm	Jülichi ja Bergi hertsog 1679–1716	Järgnev: Karl III Philipp
	Neuburgi pfaltskrahv Pfalzi kuurvürst 1690–1716