Francis Scott Key Fitzgerald

Francis Scott Key Fitzgerald
Francis Scott Key Fitzgerald
Sünniaeg	24. september 1896; Saint Paul (Ameerika Ühendriigid)
Surmaaeg	21. detsember 1940 (44-aastaselt); Hollywood
Alma mater	Princetoni Ülikool;
Amet	kirjanik
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Francis Scott Key Fitzgerald (24. september 1896 – 21. detsember 1940) oli Ameerika kirjanik, keda peetakse üheks kahekümnest 20. sajandi tuntumast kirjanikust. Ta on kirjutanud nii romaane kui ka lühijutte ja novelle.

Elulugu

Fitzgerald sündis St. Pauli linnas Minnesota osariigis katoliiklikus keskklassi perekonnas. Nime sai ta isapoolse sugulase, USA hümni autori Francis Scott Key järgi. Aastatel 1898–1901 ja 1903–1908 õppis Fitzgerald Nardin Academys New Yorgi osariigis Buffalos. 1908. aastal tuli perekond Minnesotasse tagasi ning Fitzgerald läks seal keskkooli. Tema esimene kirjanduslik katsetus avaldati kooli ajalehes, kui ta oli 13-aastane. 1913. aastal läks Fitzgerald Princetoni ülikooli ning sai ülikooli kirjanduslikes ringkondades peatselt tuntuks. Princetonis kirjutas ta ka oma esimese romaani "Romantiline egoist" ("The Romantic Egoist"), mida kirjastaja küll kiitis, aga mis lõpuks siiski tagasi lükati. Tundliku natuurina ja ülikoolielus pettunult läks Fitzgerald 1917. aastal USA sõjaväkke.

Alabamas Camp Sheridani sõjaväebaasis tutvus Fitzgerald Alabama ülemkohtu kohtuniku tütre Zelda Sayre'iha. Nad põgenesid koos New Yorki, et seal abielluda ja kuulsaks saada. Fitzgeraldil aga ei õnnestunud kohe korralikku töökohta leida ning Zelda katkestas kihluse. Fitzgerald naasis vanematekoju St. Paulis ning kirjutas oma "Romantilise egoisti" ümber – uus versioon pealkirjaga "Teisel pool paradiisi" ("This Side of Paradise") ilmus 1920. aastal. Samal ajal Fitzgerald ja Zelda ka abiellusid.

"Teisel pool paradiisi", mis oli üks esimesi esimese maailmasõja järgsest Ameerika popkultuurist rääkivaid romaane, sai kohe väga loetuks. Fitzgeraldil avanes võimalus kirjutada kirjandusajakirjades Scribner's ja Saturday Evening Post oma veergu ja ta sai koos Zeldaga hakata elama igatsetud suurilmaelu. Kirjanik Ring Lardner kutsus neid oma generatsiooni printsiks ja printsessiks. Osalt New Yorgi hullumeelsest elustiilist oli inspireeritud Fitzgeraldi järgmine romaan: "Ilus ja neetu" ("The Beautiful and the Damned"), mis kujutab noore eduka paari allakäiku, kuni oodatakse suure päranduse saabumist.

1924. aastal kolisid Fitzgeraldid koos tütre Francesiga Prantsuse Rivierasse, kus elas hulgaliselt Ameerikast väljarännanuid. Neid kirjeldas Fitzgerald oma viimases romaanis "Sume on öö" ("Tender Is the Night"). Prantsusmaal lõpetas Fitzgerald oma kuulsaima romaani "Suur Gatsby" ("The Great Gatsby"), mis kujutab peategelase Nick Carraway kokkupuuteid Jay Gatsbyga materialismi ja moraalituse poolest tuntud džässiajastu aegses New Yorgis. "Suurest Gatsbyst" sai ka üks "suure Ameerika romaani" paradigma alusepanijaid.

1930. aastatel oli Fitzgeraldil probleeme alkoholiga ning Zeldal tekkisid vaimsed häired. 1930. ja uuesti 1932. aastal sai Zelda närvivapustuse, millest ta enam ei toibunud. Oma viimase romaani "Sume on öö" lõpetas Fitzgerald alles 1934. aastal. Romaan räägib psühhiaatrist, kes abiellub ühega oma patsientidest, kuid oma naist aidates tühjeneb ise pikkamööda elujõust. Raamat kukkus läbi.

1937. aastal läks ta Hollywoodi, et saada stsenaristiks. 1939. aastal alustas Fitzgerald seal Hollywoodist rääkivat romaani "Viimane magnaat" ("The Last Tycoon"), kuid suri juba mõne kuu pärast 44-aasta vanusena südamerabandusse.

Fitzgerald sõbrustas Ernest Hemingwayga ning viimane kajastas nende kokkupuuteid ka mõnes oma teoses. T. S. Eliot kirjutas "Suure Gatsby" avaldamise järel Fitzgeraldile kirja, milles ütles, et tema meelest oli "Suur Gatsby" Henry Jamesi teoste järel Ameerika kirjanduse esimene samm edasi.

Eesti keeles ilmunud raamatud

"Ilus ja neetu". Tõlkinud Peeter Villmann. Tallinn: Katherine, 1996; Postimees Kirjastus 2020
"Rikas noormees". Tõlkinud Karin Suursalu. Tallinn: Loomingu raamatukogu, 2001
"Sume on öö". Tõlkinud Enn Soosaar. Tallinn: Eesti Raamat, 1976; Hea Lugu 2015
"Suur Gatsby". Tõlkinud Enn Soosaar. Tallinn: Eesti Raamat, 1966; Pilgrim 2013; Rahva Raamat 2021
"Teisel pool paradiisi". Tõlkinud Juhan Habicht. Tallinn: Katherine, 1995
"Maipüha. Kolm juttu". Tõlkinud Malle Klaassen. Tallinn: Eesti Raamat, 2011