Erika Nivanka

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Erika Eugenie Nivanka (neiupõlves Viirsalu, enne eestistamist Weide(n)baum; 28. jaanuar 1909 Rakvere – 26. juuni 1988 Helsingi) oli hõimusuhete edendaja ja Riigi Ringhäälingu esimene naisdiktor.

Erika Nivanka õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ning kuulus korp! Indlasse ja oli selle juhatuse liige. Ta kuulus Üliõpilaslehe toimetusse ning oli ka selle peatoimetaja.

Pärast ülikooli lõpetamist sai Erika Nivankast Riigi Ringhäälingu esimene naisdiktor ning hiljem Riikliku Propaganda Talituse kultuuriosakonna juhataja.

Tutvumine Eino Nivankaga, kellest hiljem sai Helsingi Ülikooli raamatukogu töötaja, viis abieluni 1938. aastal ja naine asus elama Soome. Aastatel 1951–1960 elas ta Pariisis.

Erika Nivanka suri 26. juuni 1988 Tapiolas ning on maetud Helsingi Kulosaari kalmistule.^[1]

Teoseid

"Soome lahe kahel kaldal". Tallinn, Faatum, 2002; Tallinn, Eesti Päevaleht, 2010

Isiklikku

Tema tütred on Eevi Anniki Nivanka ja Leena Päivikki Nivanka.

Viited

↑ Pekka Linnainen (10.06.2013). "Helsinki on virolainen – Sinimustvalge Helsingi kaart". Estofennia (Eesti ja soome keeles). Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid

Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944

[1] Pekka Linnainen (10.06.2013). "Helsinki on virolainen – Sinimustvalge Helsingi kaart". Estofennia (Eesti ja soome keeles). Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]