Cremona
| Cremona | |
|---|---|
|
| |
| [ krem'oona ] | |
Pindala: 70,5 km² (2011)[1]  | |
|
Elanikke: 70 637 (1.01.2023)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 45° 8′ N, 10° 1′ E | |
  |
Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Cremona asetseb Po madaliku keskmes Po jõe ääres.
Ajalugu
Cremona oli algselt gallide asula; aastast 218 eKr Rooma koloonia. Tänini on vanalinnas säilinud vihjeid roomaaegsest tänavaplaanist.
69. aastal toimus linna lähedal kaks suurt lahingut. 14. aprillil purustas Vitellius Bedriacumi lahingus Rooma keisri Otho, kes seejärel tappis enda. Oktoobris sai keiser Vitellius ise Vespasianuselt lüüa, kes kogu linna purustas; Vitellius tappis enese ja Vespasianus sai keisriks.
603. aastal vallutasid Cremona langobardid.
1098 sai Cremonast vabalinn ning 1167. aastal, pärast pikaajalist Friedrich Barbarossa poliitika toetamist, sai linnast Lombardia Liiga liige. Lombardia Liigas olles osales Cremona samal aastal ka Legano lahingus. Järgnenud majandusliku ja poliitilise õitsengu aastatel ehitati Cremonas palju, sealhulgas linna keskväljakut (Piazza dei Comunale) ümbritsevad hooned ning linnamüür 1169–1187).
1334. aastal vallutasid linna Viscontid ning 1420. aastast kuulus Cremona Milano hertsogiriiki.
Aastatel 1525–1702 oli linn Hispaania ja seejärel 1859. aastani vaheaegadega Austria valduses.
Arhitektuurimälestised
Linna keskväljak on Piazza del Comune, mille ümber asuvad toomkiriku kompleks ja mitu palatsot.
|
Kultuur
16.–18. sajandil töötasid Cremonas kuulsad viiulimeistrite suguvõsad Amati, Stradivari (sealhulgas Antonio Stradivari) ja Guarneri.
Cremonas sündis helilooja Claudio Monteverdi. Linnas on keskkooli lõpetanud levilaulja Mina.
Viited
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Cremona |
- Cremona valla koduleht itaalia keeles
- Cremona turismilehed inglise keeles