Bologna ülikool
| Bologna ülikool | |
|---|---|
| Alma Mater Studiorum Università di Bologna | |
|
Ladina keeles: Universitas Bononiensis | |
| Deviis | Alma mater studiorum |
| Asutatud | 1088 |
| Tüüp | Riiklik ülikool |
| Rektor | Giovanni Molari |
| Üliõpilasi | 93 753 (2021/22) |
| Asukoht | Bologna, Itaalia |
| Ühendused | Coimbra grupp, Utrechti võrgustik |
 | |
Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suuremaid ülikoole Itaalias. Asutatud 1088. aastal, on see Euroopa (ja läänemaailma) vanim ülikool ning üks maailma vanemaid pidevalt tegutsenud ülikoole.
Bologna ülikoolis õpib 2021/22. õppeaasta seisuga 93 753 õpilast (sh 7630 rahvusvahelist õpilast), mis teeb sellest ühe suurima ülikooli Euroopas. Bologna ülikoolil on viis linnakut: Bologna, Forlì, Cesena, Rimini ja Ravenna, filiaal on ka Buenos Aireses. [1]
Bologna ülikoolil oli teaduses keskne roll nii keskajal kui ka renessansiajastul, seal said hariduse Mikołaj Kopernik ja veel mitmed märkimisväärsed matemaatikud. Vilistlaste seas on palju Itaalia teadlasi, peaministreid, ülemkohtu kohtunikke ja preestreid. [2]
Bologna ülikool on üks olulisi keskusi Euroopas semiootika vallas (Tartu ülikooli ja Århusi ülikooli kõrval). Ülikooli juhtivaid semiootikuid oli pikka aega Umberto Eco.
Ülikooli raamatukogu pärineb aastast 1605.[2]
Süsteem
Nüüdisajal saab ülikoolis õppida rohkem kui sajal erialal Laurea ja Laurea breve esimese astme kraadiõppes (õpe kestab kolm aastat). Esimese astme kraadile järgneb Laurea specialistica või Laurea magistrale ehk teise astme kraad, kus erialasid on samuti üle saja. Teise astme kraadiõpe kestab kaks aastat. 11 kursust on säilitanud varasemad reeglid ehk õpe toimub kohe viie- või kuueaastase tsüklina (Laurea specialistica a ciclo unico ja Laurea magistrale a ciclo unico). Kuueaastast õpet nõuavad meditsiin ja hambaravi. Pärast Laureat on võimalik omandada esimese taseme magistriõpe (üheaastane õpe). Pärast teise taseme kraadide omandamist saab edasi minna teise taseme magistriõppesse, erialakoolidesse või doktorantuuri. [1]
Osakonnad
- Põllumajandus- ja toiduteadus
- Arhitektuur
- Bioloogia-, geoloogia- ja keskkonnateadused
- Biomeditsiin ja neuromotoorne teadus
- Keemia
- Tsiviil-, keemia-, keskkonna ja materjalitehnika
- Klassikaline filoloogia ja Itaalia
- Arvutiteadus ja tehnika
- Kultuuripärand
- Majandus
- Haridus
- Elektri-, elektroonika- ja infotehnoloogia
- Elukvaliteedi uuringud
- Ajalugu ja kultuurid
- Tööstuskeemia
- Tööstustehnika
- Suuline ja kirjalik tõlkimine
- Õigus
- Juhtimine
- Matemaatika
- Meditsiin- ja kirurgia
- Kaasaegsed keeled, kirjandus ja kultuurid
- Farmaatsia ja biotehnoloogia
- Filosoofia ja kommunikatsioon
- Füüsika ja astronoomia
- Poliitika- ja sotsiaalteadused
- Psühholoogia
- Sotsioloogia ja äriõigus
- Statistikateadused
- Kunstid
- Veterinaarmeditsiin
Vilistlasi
- Adone Zoli, endine Itaalia peaminister
- Kardinal Alberto Bolognetti
- Álvaro de Figueroa, endine Hispaania peaminister
- Anna M. Borgi, Itaalia psühholoog
- Augusto Righi, elektromagnetismi uurimise teerajaja[3]
- Carlo Goldini, Itaalia näitekirjanik
- Carlo Rovelli, Itaalia füüsik
- Dante Alighieri, Itaalia luuletaja, kirjanik ja filosoof
- Laura Bassi
- Mikołaj Kopernik
- Umberto Eco, Itaalia semiootik
Ülikooli tase
2022. aasta seisuga on Bologna Ülikool QS World Univeristy Rankingsi põhjal maailmas 166. kohal ja Itaalias esikohal.
Välislingid
- ↑ 1,0 1,1 "The University today: numbers and innovation - University of Bologna". www.unibo.it (inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
- ↑ "Bologna Ülikool" (Ameerika inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
- ↑ "Righi, Augusto | Encyclopedia.com". www.encyclopedia.com. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.