Blankenburgi krahvkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2017) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2017) |
|
Grafschaft Blankenburg (aastani 1707) 1123–1815 | |
 Vapp
| |
 Blankenburgi krahvkond (sinine) 1400. aasta paiku | |
| Valitsusvorm | krahvkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigi vasall |
| Pealinn | Blankenburg (Harz) |
Blankenburgi krahvkond (saksa: Grafschaft Blankenburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik. Selle pealinn oli Blankenburg, see paiknes Harzi mägedes ja lähistel.
Ajalugu
Blankenburgi krahvkond
1123. aasta paiku püstitas Lothar von Supplinburg, siis Saksimaa hertsog, Ostfaali Harzgau piirkonnas Blankenburgi lossi. Tema läänimees Poppo I von Blankenburg, Lothari naise Richenza von Northeimi sugulane, on aastast 1128 dokumenteeritud Ida-Harzgau krahvina. Hiljem oli ta ka Welfist hertsogi Heinrich Lõvi ministeriaal. Pärast Poppo surma 1161. aasta paiku jagasid tema pojad pärandi: Konrad tegi oma residentsiks Regensteini lossi (4 km Blankenburgist põhjas) ja temast sai Regensteini aadlisuguvõsa esivanem, samas tema vend Siegfried I jäi Blankenburgi lossi.
Aastal 1180 kukutas Heinrich Lõvi tema Hohenstaufenist nõbu, keiser Friedrich Barbarossa, kes oli liidus paljude Saksimaa vasallide ja endiste hertsog Heinrichi toetajatega. Kuid toona valitsenud Blankenburgi krahvid Heinrich ja Siegfried II jäid oma lääniisandale truuks, kuni äsja keisri poolt otsealluvusse ülendatud Halberstadti vürstlik piiskop Dietrich Blankenburgi lossi piiras ja neid aastal 1182 võitis. Pärast truudusvande andmist Dietrichile said vennad oma krahvkonna säilitada, nende järglased püstitasid 1200. aasta paiku lossi ette Blankenburgi asula. Valdus jäi Halberstadti vürstlike piiskoppide süseräniteedi alla, mida vaidlustasid tugevalt Braunschweig-Lüneburgi Welfidest hertsogid.
Aastal 1599 krahvisuguvõsa hääbus ja lään läks tagasi vürstlikule piiskopkonnale, mida sel ajal valitses Welfist haldur, Braunschweig-Lüneburgi hertsog Heinrich Julius. Isegi kui piiskopkond 1648. aasta Vestfaali rahuga sekulariseeriti (kui Halberstadti vürstkond) ja anti Brandenburgi "Suurele kuurvürstile" Friedrich Wilhelmile, säilitasid Welfid Blankenburgi lääni, millest sai Wolfenbütteli vürstkonna idapoolne eksklaav. Aastal 1690 anti krahvkond Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Anton Ulrichi nooremale pojale, Ludwig Rudolfile.
Blankenburgi vürstkond
Aastal 1707 õnnestus Ludwig Rudolfil panna oma tütar Elisabeth Christine Karl VI-le mehele ja saavutada Karli vanemalt vennalt, keiser Joseph I-lt krahvkonna ülendamine vahetult keisrile alluvaks vürstkonnaks, lõpetades sellega Halberstadti lääniisandate vahenduse. Aastast 1731 päris Blankenburgi Ludwig Rudolf pärast oma vanema venna August Wilhelmi surma ka Wolfenbütteli vürstkonna, mõlemat vürstkonda valitseti personaalunioonis, kuid Blankenburgi vürstid kolisid Wolfenbüttelisse, päritud suurema vürstkonna pealinna.
Pärast Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi kaotust Napoléon Bonaparte'ile Jena ja Auerstedti lahingus annekteeriti Blankenburgi vürstkond aastal 1807 äsjaloodud Vestfaali kuningriiki, mis omakorda pärast Leipzigi lahingut kaotati ning Blankenburg taastati. Karl Wilhelmi poeg ja järglane, Braunschweig-Wolfenbütteli "Must hertsog" Friedrich Wilhelm tuli Briti maapaost tagasi ja asus võitlusse Prantsuse ekspansiooniga Euroopas, hukkudes Quatre Bras' lahingus aastal 1815.
Blankenburgi kreis
Aastal 1815 ühendati Wolfenbütteli ja Blankenburgi vürstkonnad de jure Braunschweigi hertsogkonnaks, kus endisest Blankenburgi vürstkonnast sai haldusringkond uues hertsogkonnas. Pärast hertsogite troonist loobumist aastal 1918 sai hertsogkonnast Braunschweigi Vaba Riik. Pärast varade ja kohustuste jaotamist Weimari vabariigi osariikide ja kukutatud valitsejasugude vahel aastal 1924 säilitas hertsogi perekond – teiste valduste seas – lossi Blankenburgis (Harz) ning Braunschweigi hertsog Ernst August ja tema perekond tuli Austria maapaost aastal 1930 tagasi, et seal elada. Aastal 1942 ühendati Blankenburgi kreis, senine Braunschweigi eksklaav Anhalti Vaba Riigi ning Preisimaa Hannoveri ja Saksimaa provintside vahel, territoriaalselt Braunschweigi põhialaga territooriumite ümberpaigutamise käigus Braunschweigi Vaba Riigi ja Preisimaa Vaba Riigi vahel.
Vastavalt Londoni protokollile (septembris 1944) kavandati kogu Braunschweigi Vaba Riik tulevase Briti okupatsioonitsooni osaks Saksamaal. Nii anti Blankenburgi kreis pärast piirkonna vallutamist aprillis 1945 USA vägede poolt 1. juulil brittidele üle. Kuid 22. juulil jõustasid britid territooriumite ümberpaigutamise nende tsooni ja Nõukogude okupatsioonitsooni vahel Saksamaal, lühendades tsooni piiri eksklaavide ja eendite üleandmisega piki piiri vastavale teisele tsoonile, mis (enamasti) neid ümbritses. Seega jaotati Blankenburgi kreis selle kitsaimas osas läänepoolseks kolmandikuks, mis jäi Briti tsooni, ja idapoolseks kaheks kolmandikuks, kaasaarvatud samanimeline pealinn, millest sai elanike nördimuseks Nõukogude tsooni osa. Briti armee aitas hertsogi perekonnal 30 armeeveokiga vallasvara evakueerida, teene, millele teised õnnetud perekonnad, kes ei olnud Briti kuningliku perekonnaga seotud, loota ei saanud.
Braunschweigi Vaba Riigi (peale hõivatud idapoolsete eksklaavide ja eendite) ja muude Saksamaa osariikide ühendamisega aastal 1946 Alam-Saksimaasse sai endise vürstkonna või Blankenburgi kreisi läänepoolne kolmandik vastavalt selle liidumaa osaks. 1. juulini 1972 moodustas see omaette Blankenburgi kreisi (saksa: Kreis Blankenburg) pealinnaga Braunlages. Seejärel jaotati läänepoolne kreis haldusliku ümberpaigutamisega Goslari ja Osterode kreiside vahel.
Idapoolsed kaks kolmandikku said esialgu Saksimaa provintsi ja siis aastal 1946 asutatud Saksimaa-Anhalti liidumaa osaks. Idapoolne Blankenburgi kreis (saksa: Kreis Blankenburg) kaotati 30. juunil 1950, kui selle territoorium jaotati Quedlinburgi ja Wernigerode kreiside vahel. 1. juulist 2007 on selle endine territoorium arvatud uude Harzi kreisi.
Geograafia
Aastal 1789 ümbritsesid Blankenburgi vürstkonda (põhjast päripäeva): Brandenburg (Stolberg-Wernigerode krahvkond ja Halberstadti vürstkond), Anhalt-Bernburg, Brandenburg (Hohnsteini krahvkond) ja Grubenhageni vürstkond. Linnad olid Blankenburg ja Hasselfelde.
Aastal 1932 ümbritsesid Blankenburgi kreisi (põhjast päripäeva): Preisimaa Saksimaa provints, Anhalti Vaba Riik, Saksimaa provints, Preisimaa Hannoveri provints. Linnad olid Blankenburg (Harz), Braunlage ja Hasselfelde.