Arnika
See artikkel räägib taimeperekonnast; eesnime kohta vaata artiklit Arnika (eesnimi); tänava kohta vaata Arnika tee; ilutulestiku müüja kohta vaata Ilutulestiku Keskus Arnika. |
Arnika | |
---|---|
Mägiarnika | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Astrilaadsed Asterales |
Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
Perekond |
Arnika Arnica L. |
Arnika (Arnica) on rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast.
Levila
Arnikad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk-Euroopas, Ida-Euroopas ja Aasia põhjaosas. Enamik liike kasvab Põhja-Ameerika loodeosas. Endise Nõukogude Liidu aladel kasvas 8 liiki arnikaid. Eestis pärismaiseid arnikaliike pole.
Kirjeldus
Kõrgus on tavaliselt 15 kuni 60 cm. Neil on kollane korvõisik, mis meenutab härjasilma õisikut. Õisik on varre tipus. Arnikad on püsikud.
Kasutamine
Mägiarnika on olnud kasutusel ravimtaimena. Kuivatatud õisikutes tehtud arnikatinktuuri kasutati nihestustest ja muljumishaavadest tekkinud verevalumite puhul.
Ravimtaimena kultiveeritakse mägiarnikat, Chamisso arnikat ja Arnica foliosa't. Arnikaid kasvatatakse ilutaimena kiviktaimlates.
Liigid
Liike on umbes 32. Nende seas on:
- Arnica alpina – alpi arnika
- Arnica acaulis
- Arnica amplexicaulis
- Arnica angustifolia – ahtalehine arnika
- Arnica cernua
- Arnica chamissonis – Chamisso arnika
- Arnica cordifolia – südajalehine arnika
- Arnica dealbata
- Arnica discoidea
- Arnica fulgens
- Arnica ×gracilis
- Arnica griscomii
- Arnica lanceolata – süstjas arnika
- Arnica latifolia – laialehine arnika
- Arnica lessingii
- Arnica lonchophylla
- Arnica longifolia
- Arnica louiseana
- Arnica mallotopus
- Arnica mollis – pehme arnika
- Arnica montana – mägiarnika
- Arnica nevadensis
- Arnica ovata
- Arnica parryi
- Arnica rydbergii
- Arnica sachalinensis – sahhalini arnika
- Arnica sororia
- Arnica spathulata
- Arnica unalaschcensis
- Arnica venosa
- Arnica viscosa
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: arnika |