Pleokroism

Mikroskoobi aluslaua pööramisel muutub biotiidi värvus sujuvalt helepruunist tumepruunini (vasakul ja paremal all nurgas).

", 1 mm

Pleokroism on mõne anisotroopse mineraali omadus muuta värvust sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist ehk teisisõnu vaatenurgast.

Kivimit moodustavaist mineraalidest on tugev pleokroism näiteks biotiidil ja küünekivil. Pleokroeeruvaid mineraale nimetatakse värvilisteks mineraalideks.

Pleokroismi põhjustab valguse kaksikmurdumine mineraalis. Erineva polarisatsiooniga valgus murdub kristallis erineva nurga võrra ja sellepärast liigub läbi kristalli isesugust teed mööda. Jagunenud valguskiire osad liiguvad mineraalis erinevat teed mööda ja erineva kiirusega ning igal teel neelduvad ise värvi footonid. Kui mineraali vaadata kindla nurga alt, siis on näha valguskiired, mis on läbinud kindla teede kombinatsiooni, igale teele vastab kindel polarisatsioon ja kindlad neeldunud värvid. Kui vaadata sama mineraali teise nurga alt, on näha teistsugused teed läbinud valguskiired teistsuguse polarisatsiooni ja teistsuguste neeldunud värvidega. See tekitabki mulje, et mineraali värv sõltub sellest, missuguse nurga alt teda vaadata.

Trigonaalse, tetragonaalse ja heksagonaalse süngooniaga mineraalid saavad olla ainult kahevärvilised ning seda nimetatakse dikroismiks. Monokliinse, trikliinse ja rombilise süngooniaga mineraalid saavad olla kolmevärvilised ja seda nimetatakse trikroismiks. Isomeetrilistel mineraalidel pleokroismi ei esine.

Pleokroismi arvestatakse vääriskivide valmistamisel. Mõnda neist lõigatakse ja lihvitakse nii, et pleokroismi rõhutada, teist, vastupidi, nii, et seda varjata. See sõltub muu hulgas nende värvide meeldivusest.

Pleokroism on hea diagnostiline tunnus mineraali mikroskoopilisel määramisel, sest sageli on muus osas sarnastel mineraalidel erinev pleokroismi värvigamma. Sellisel juhul uuritakse mineraali õhikut polariseerunud valguses mikroskoobi abil.