Malev
See artikkel räägib Muinas-Eesti sõjaväeüksusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Malev (täpsustus). |
Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast.[1]
Mõiste päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Sõna malev pärineb eesti-[2][3] ja/või liivikeelsest[4][5][6][7] sõnast malewa (arvatava tähendusega "sõjavägi"),[4][5] mida ladinakeelse teksti sees kasutab Henriku Liivimaa kroonika. Sõna esineb seal 5 korral, tähistades vastavalt sakslaste ja semgalite,[8] saarlaste,[9] eestlaste (harjulaste jt),[10] paganate (virulaste)[11] ning liivlaste väeüksust.[12] Sõna laenati kohalikku Liivimaa ladina (malva) ja saksa keelde (malwe, malowe), kus see tähendas nii sõjaväge kui sõjakäiku, täpsemalt maakaitset (vastandina maalt välja suundunud sõjaretkedele). Sõna püsis käibel kuni 16. sajandini.[2][3][4][7] Eesti keeles säilis sõjaväge tähistav maleva või mal(e)vi vaid rahvalauludes. Tänapäeval elustatud malev on kunagise maleva lõpukaoline vorm.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Malev, Eesti Entsüklopeedia
- ↑ 2,0 2,1 Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk IX (3), kommentaar 8
- ↑ 3,0 3,1 Mart Lätte. Eestlaste sõjalised kohustused keskajal. Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat / Estonian Yearbook of Military History, vol 1, 2011. Lk 14–15
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, II : Isikunimed. Keel ja Kirjandus, 1984, nr 6, lk 340
- ↑ 5,0 5,1 Jüri Kivimäe, Henricus the Ethnographer: Reflections on Ethnicity in the Chronicle of Livonia, kogumikus: Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia, toim. Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. 2011. Lk 81
- ↑ Alan V. Murray, tõlkija Kristiina Ross. Eesti keel Henriku kroonikas. Suulisus ja suhtlus XIII sajandi Liivimaa misjonis. Keel ja Kirjandus, 2009, lk 562
- ↑ 7,0 7,1 Heiki Valk, Anti Selart. Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. Teoses: Eesti ajalugu. II. 2012, lk 69
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, IX (3), lk 48–49
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, XIX (9), lk 170–171
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, XX (2), lk 172–173
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, XXIII (7), lk 202–203
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, XIV (8), lk 108–109