Mine sisu juurde

Git

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 26. aprill 2019, kell 13:49 kasutajalt TTarvi (arutelu | kaastöö) (lisasin linke)
Git
Autor Linus Torvalds
Arendaja Junio Hamano, Linus Torvalds
Esmaväljalase 21. detsember 2005[1]
Viimane väljalase 2.46.0 / 29.07.2024
Kirjutatud keeles C, Bourne Shell, Perl[2]
Platvorm Unix
Suunitlus Versioonihaldus
Litsents GNU GPL
Veebisait git-scm.com

Git on vaba hajutatud versioonihaldustarkvara, mis loodi algselt Linus Torvaldsi poolt Linuxi tuuma arendamiseks. Kuigi Git on enamjaolt serveripõhine, saab seda kasutada ka ilma võrguta arvutis kohalikuks versioonihalduseks. Praegu haldab Giti arengut Junio Harmano.[3]

Git toimib läbi selle, et jaotab versioonid ühe kausta sisse, mida tuntakse ka varamuna (ingl k repository). Iga selline kaust omab täielikku andmeid oma ajaloost ja versioonihaldusvõimalust.[4]

Ajalugu

Giti arendust alustas soomlasest tarkvaraarendaja Linus Torvalds 3. aprillil 2005[5], et lihtsustada koostööd Linuxi arendamisel.[6] Git on alates 7. aprillist 2005 serverivormis iseseisvalt üleval ning 16. aprillil 2005 sooritati esimene muudatus, millele eelnenud seisu oli võimalik tarkvara abil taastada.[5]

Alates 26. juulist 2005 on Giti peamine haldaja ja ülalpidaja Junio Harmano, kes avalikustas ka Git 1.0.0 versiooni.[3][7]

Disain

Kuigi Giti disain on inspireeritud teistest versioonihaldustarkvaradest, ei olnud varasemad sellised tarkvarad sobilikud Linus Torvaldsi jaoks ning ta valmistas võrdlemisi omanäolise tarkvara.[8]


Gitil on palju omadusi, mis teevad selle kasulikuks mitmetele arvuti kasutajatele. Põhjused, miks paljud arvuti kasutajad kasutavad just Giti võivad olla järgmised:

  • see võimaldab ühtset pilvepõhist asukohta, kus hoida oma koodi;
  • ühest projektist on võimalik teha harusid ning neid hiljem liita või kustutada;
  • meeskonniti töötamine projekti kallal võimaldab igal ühel muuta korraga projektis erinevaid faile;
  • olles avatud lähtekoodiga, peetakse seda usaldusväärseks tarkvaraks;[9][10]
  • versioonihaldus annab võimaluse näha, kuidas projekt on arenenud;
  • kuna mitmed veebipõhised Giti keskkonnad võimaldavad avalikke projekte, saab oma oskusi näidata.[11][12]

Giti kasutamine

Kuigi Git on arendatud peamiselt Linuxil, on see saadaval ka teistele operatiivsüsteemidele nagu Windows ja mac OS X.[13]


On olemas ka erinevad Git teostused, mis toimivad mõnel kindlal programmeerimiskeelel. Näiteks JGit on Java teek, go-git on Go keelel põhinev Giti versioon, Dulwich põhineb Pythonil ning JS-Git on JavaScriptil põhinev Giti alamklassi teostus.[14][15][16][17] Giti olemasolu erinevatel platvormidel ning õpetuste olemasolu veebis teeb Giti kasutamise ja Giti õppimise lihtsaks kõigile, kes on huvitatud. [18]

Viited

  1. Junio C Harmano (21. detsember 2005). "E-kiri giti meililisti "[ANNOUNCE] GIT 1.0.0"".
  2. "git/git.git/tree" git.kernel.org.
  3. 3,0 3,1 Linus Torvalds (27. juuli 2005). "E-kiri giti meililisti "Meet the new maintainer.."".
  4. Scott Chacon ja Ben Straub (2014). "Pro Git 2nd edition".
  5. 5,0 5,1 Linus Torvalds (27. veebruar 2007). "E-kiri giti meililisti "Re: Trivia: When did git self-host?"".
  6. TED (3. mai 2016). "The mind behind Linux | Linus Torvalds".
  7. Junio C Harmano (21. detsember 2005). "E-kiri giti meililisti "[ANNOUNCE] GIT 1.0.0"".
  8. Linus Torvalds (5. mai 2006). "Re: [ANNOUNCE] Git wiki".
  9. "Giti repo kernel.org lehel".
  10. "Giti repo Githubis".
  11. "Github".
  12. "Bitbucket".
  13. "Git allalaadimised".
  14. Eclipse Foundation. "JGit leht Eclipse kodulehel".
  15. "Go-git repo Github.com lehel".
  16. "Dulwich repo Github.com lehel".
  17. "JS-Git repo github.com lehel".
  18. Gowtham Venkatesan. "Learn the Basics of Git in Under 10 Minutes".

Välislingid