Metsatundra
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2009) |
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga. Metsatundra on iseloomulik metsatundravöötmele.
Moodustab riba laiusega 30 kuni 30 km kogu Põhja-Ameerika põhjaosa üle ja Euraasia põhjaosas Koola poolsaarest Indigirka jõgikonnani ning kohati ka ida pool.
Kliima
Kuigi sademete hulk on päris väike (200–350 mm aastas), sademete hulk ületab aurumist ja selletõttu on laialt levinud järved (hõlmavad 10-60% pindalast). Juuli keskmine õhutemperatuur on 10...12 °C, jaanuari keskmine õhutemperatuur on sõltuvalt kliima mandrilisuse kasvust alates –10°...–40 °C.
Mullad
Pinnas on peaaegu kõikjal igikeltsega. Mullakates on soostunud gleimullad, soomullad ja hõrendikute all leetunud gleimullad.
Taimestik
Metsatundras vahelduvad puhmastundra ja hõrendikud. Põhja-Ameerika idaosas kasvavad vaevakase ja polaarpaju peale ka must ja kanada kuusk, aga lääneosas palsaminulg; Koola poolsaarel arukask; ida pool Uurali mäestikuni kuusk; Lääne-Siberis kuusk ja siberi lehis; Putorana platoost ida pool dauuria lehis ja betula exilis; Leena jõest Cajanderi lehis, betula exilis ja põõsaslepp ning Kolõma jõest ida pool kasvab nendega koos kääbus-seedermänd.
Loomastik
Metsatundra faunas on ülekaalus lemmingi erinevad liigid, põhjapõdrad, polaarrebased, raba- ja polaarpüüd, lumekakud ja erinevad veerändlinnud.
Inimtegevus
Metsatundra on väärtuslik põdrakarjamaa ja jahiala.