Elatustase
Elatustase (ka elustandard, elatusstandard)[1] on riigi, rahva või mõne rahvastikurühma (kogukonna) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.[2] Elustandard arvestab osistena isiklikke sissetulekuid, haridustaset, toiduainete tarbimist, tervisekaitset, toimetulekut ja väljavaateid ootuste täitumiseks, samuti juurdepääsu moodsale tehnoloogiale ja loodusvarade kasutusele.[3]
Elatustasemeid saab ka võrrelda. Näiteks võrreldes kõigis riikides erinevate toodete ja teenuste hindu sisstetulekuga, mida nimetatakse ostujõu standardiks.[4]
Kõige kõrgem elatustase on Šveitsis, Norras ja Taanis.[5]
Ajalugu
Vaadates minevikku, on Eesti elatustase peamiselt kasvanud; tagasilangus toimus vaid 2009–2010, mis langes kokku ülemaailmse majanduskriisiga.[6]
Kui vaadata kogu krooniaja elatustaset, siis 1992. aasta oli Eesti jaoks keeruline, kuna varasem Edgar Savisaare valitsus ei suutnud Eestit lahti haakida kiiresti langeva väärtusega rublast ning minna kroonile üle. Savisaare valitsus lagunes 29. jaanuaril 1992.
30. jaanuaril 1992 tuli asemele Tiit Vähi esimene valitsus, mille teeneks jääb 20.–22. juunil 1992 toimunud rahareform, mil rublad vahetati välja kroonide vastu kursiga 10 rubla 1 krooni eest.
Keskmine brutopalk oli 1992. aastal natuke üle 30 euro (469,40 EEK).[6]
Juhan Sillaste hinnangul hakkas elatustase 1992. aasta teisel poolel veidi tõusma, kuid 1994. aastal tõus peaaegu seiskus. Langema hakkas elatustase 1995. aastal ning 1997. aastal veidi tõusis. 1998. aasta teisel poolel hakkas see jälle langema. 1999. aastast on elatustase hakanud järk-järgult paranema.[7]
1996. aastal tehti uuring, mille tulemuseks on saadud, et umbes 45 000 inimese palk oli alla 600 krooni kuus. 120 000 töötaja palk oli keskmiselt 600–1200 krooni kuus.[7]
Elatustase maakonniti
2006. aastal oli kõige kõrgem elatustase Harju maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 5127 krooni. Madalaim elatustase oli Võru maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 3177 krooni. Kui vaadata aastaid 2004–2006, siis Harju maakonna elatustase on igal aastal olnud Eesti keskmisest kõrgem. 2005. ja 2006. aastal oli ka Tartu maakonna elatustase kõrgem Eesti keskmisest elatustasemest.
Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015 seadis kriitiliseks piiriks, et mitte ühegi maakonna elatustase ei tohiks olla madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast. 2002. aastal oli sellest madalam elatustase kolmel maakonnal, 2003. aastal kolmel maakonnal ja 2004. aastal ühel maakonnal. 2005. aastal ja 2006. aastal läks kõigil maakondadel hästi, kuna polnud ühtegi maakonda, mille elatustase oleks olnud madalam kui keskmise elatustaseme kriitiline piir.[8]
Eesti ja Soome elatustaseme võrdlus
Kuigi 2017. aastal moodustas Eesti tööealise elanikkonna palgatase Soome omast 40%,[9] oli Eesti elatustase võrreldav sellega, mis oli Soomes 1990ndate aastate keskel.[6][10]
2018. aastaks oli Eesti elatustase jõudnud 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest.[11]
Teoreetiliselt jõuaks Eesti elatustase Soome omale järele 30 aasta jooksul, kui Eesti sisemajanduse koguprodukt oleks igal aastal vähemalt 3%. Et majandus on tsükliline, võib selle perioodi jooksul ette tulla majanduse aeglustumist, mis niisugust prognoosi ei toeta.[9]
Euroopa riikide võrdlus
Vaadates 2014. aasta seisu, siis Euroopa riikide palgavõrdluses asuvad esikohtadel Šveits, Norra ja Taani. Šveitsis elav inimene teenib keskmiselt 6247 eurot kuus. Norras elav isik teenib kuus keskmiselt 5091 eurot. Šveitsis võib olla küll kõige kõrgem keskmine palk, kuid seal on ka kõige suuremad palgakäärid naiste ja meeste vahel. Šveitsi naised teenivad peaaegu kolmandiku võrra vähem kui Šveitsi mehed. Šveitsist suurem palgalõhe valitseb ainult Eestis. Palgavõrdluse tabeli allosas paiknevad Rumeenia ja Bulgaaria, kus keskmine kuupalk on vastavalt 323 ja 327 eurot. Eesti keskmine kuupalk on 849 eurot kuus.[5]
Vaata ka
Viited
- ↑ "elustandard". Entsüklopeedia.
- ↑ "elatus|tase". Eesti Keele Instituut.
- ↑ Säästva arengu seletav sõnaraamat
- ↑ "Elu ELis". europa.eu.
- ↑ 5,0 5,1 Marge Sillaots. "Euroopa kõrgeim keskmine palk on Šveitsis, Eesti viimaste seas". Õhtuleht.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Kaspar Oja (22. detsember 2017). "Eestis on arusaam rikkusest ja vaesusest 25 aastaga palju muutunud". Eesti Pank. Vaadatud 11. veebruaril 2019.
- ↑ 7,0 7,1 Eero Laidre (13. aprill 2000). "Elatustase kerkib visalt". Videvik. Vaadatud 11. veebruaril 2019.
- ↑ "Kõrgeim elatustase on Harjumaal ja madalaim Võrumaal". Eesti Ekspress. Delfi.
- ↑ 9,0 9,1 Siiri Liiva (8.juuli 2017). "Majandusanalüütik: Eesti peaks saavutama 85 protsenti Soome elatustasemest 15-20 aastaga". Postimees.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend) - ↑ Kaspar Oja. "Eesti tänane elatustase on võrreldav Soome 90ndate keskpaigaga". Ärileht. Delfi. Vaadatud 11. veebruaril 2019.
- ↑ Kaspar Oja (31. august 2018). "Majanduse stimuleerimine eelarve kaudu oli viga". Eesti Pank. Vaadatud 11. veebruaril 2019.