Arutelu:Eesti riigipeade loend

Kuupäev ja aastaarv

Kui viia aastaarv enne kuupaeva?--Egon 02:02, 2 Jan 2004 (UTC)

Aastaarv võib olla ka enne kuupäeva, aga siis tuleb kas panna aastaarvu järele koma või panna kuupäev sulgudesse. Ma arvan siiski, et tabelis võib vabalt olla ka kuupäev enne aastaarvu. Andres 10:15, 2 Jan 2004 (UTC)

Arvan, et eluaastate puhul võib kuupäevad ära jätta. Elulooartiklites on need niikuinii olemas. Eluaastad ei ole tingimata vajalikud, aga need ei sega. Andres 10:20, 2 Jan 2004 (UTC)

Tabeli vormistamine

Minu meelest on see üldiselt hea tabel. Ma ei ole kindel, kas algusesse on järjekorranumbreid tarvis, kuigi eks need ole ka informsatiivsed. Järhekorranumbrite miinus on vast see, et kui tabel on poolik, siis nad võivad olla eksitavad.

Mul on ainult palve, et Sa kasutaksid valitsemis- ja eluaastate märkimisel mõttekriipsu. See on küll natuke tülikas, sest seda ei saa otse sisse lüüa, kuid seda saab Wordist üle kanda. Redigeerimisel ta paistab välja täpselt samasugune nagu sidekriips. Kui Sul juba üks mõttekriips on, saad seda kopeerida ka mujale.

Mõttekriipsu kasutamise reeglitest nii palju, et kui meil on ainult aastaarvud ilma mingite täiendusteta, siis mõttekriips on ilma vahedeta aastaarvude vahel. Teistel juhtudel on mõttejriipsu ja daatumite vahel mõlemalt poolt vahed.

Jaa, ega see nii lihtne pole, copy-ga mul sidekriipsu ei tee millegi parast. Ja veel, ma voin eemaldada ja jarjekorra numbrid, sest see on toesti natuke eksitav.---218.145.25.15 22:20, 26 Dec 2003 (UTC)

Teine võimalus: – (vaata, kuidas see on tehtud).

CIA andmebaas

Ma ei saa praegu sisse logida ja see polegi oluline, lahkun varsti. Tegelikult neid tabeleid (alguseid) tehes oli monede puhul segadus suur ja nad ei tulnud tapselt sellised kui nad seal originaalis olid. Leian et andmebaas CIA on kyll hea, kuid kohati mitte tapne, (leidsin seda Albaania jpt. riikide puhul, kuhu CIA Factbook kirjutab veel vanu andmeid sisse).

Seda uuendatakse kord aastas, aga ju siis seal aetakse ka midagi segamini.

Veel: Kuvendi i Shqipërisë või (CIA) Kuvendi Popullore? Albaania puhul andmed lahknevad...

Niipalju kui mina aru saan, on Albaania parlamendi nimi

Kuvendi (Kogu), nagu konstitutsioonis,

ehk ka

Kuvendi i Republikës së Shqipërisë (Albaania Vabariigi Kogu)

või

Kuvendi i Shqipërisë (Albaania Kogu).

Kuvendi võib põhimõtteliselt tõlkida ka "parlamendina". See sõna on laen ja talle vastab sõna "konvent".

Varasem nimi on Kuvendi Popullor (mitte *Popullore; Rahvakogu). Andres 00:19, 27 Dec 2003 (UTC)

Suured Tanud Sulle!

Teised riigipead

Kui artikli pealkiri on "Eesti riigipead", mitte "Eesti Vabariigi riigipead", siis ma arvan, et siia võib peale Eesti Vabariigi riigipeade panna eraldi rubriigi all ka Eesti Töörahva Kommuuni juhi Jaan Anveldi (oli vist Anvelt?). "Vaata ka"-link võiks olla Eesti NSV riigipeadele, nende riikide riigipeadele, mille koosseisu Eesti kuulus või mis olid Eesti territooriumil, ja võib-olla ka kohalikele kuberneridele vms. Andres 11:55, 2 Jan 2004 (UTC)

Ka need on mul olemas (Okupatsiooni aja valitsejad). Voiks muuta j aymbersuuunata.--Egon

Ma ei oska täpselt öelda, kuidas see kõik tuleks vormistada. Mul tuleb nüüd meelde, et Eesti NSV-l oli kollektiivne riigipea Ülemnõukogu Presiidium, nii et rangelt võttes selle esimees ei olnud riigipea.

Ma arvan, et niisuguste sõnadega nagu "okupatsioon" tuleks olla ettevaatlik ning kasutada võimalikult täpseid ja neutraalseid termineid. Andres 12:30, 2 Jan 2004 (UTC)

Kuid me ei saa ju eitada, et oli okupatsioon? Ja vaadates muid rahvusvahelisi allikaid on tapselt oeldud Okupatsiooni valitsus seda nii saksa Ida-alade riigikomissariaatide kohta kui ka NSVL-i vabariikide kohta. Kuigi jah, ainult NSVL ise ei tunnistanud okupatsiooni. Tal olid juriidilised paberid, et oleme ise (Liiduvabariigid) vabatahtlikult liitunud NSV Liiduga.

See selleks, igal juhul peame me mainima need riigipead kuskil mingis artiklis.-- Egon 12:45, 2 Jan 2004 (UTC)'

Siin peaks olema mingi sissejuhatus. Kas jutt on ainult Eesti Vabariigist. Kui ei, siis peaks siin olema ka Eesti Töörahva Kommuuni riigipea. Andres 12:12, 14 Apr 2005 (UTC)

August Rei 1919 - 1920 ei olnud kindlasti riigivanem, ta oli Asutava Kogu esimees!

1918–1919 Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms (kuni 13. aprillini 1918)

Varem oli nii. Kas see pole õige? Andres 3. jaanuar 2006, kell 18.53 (UTC)

See varasem variant on võetud inglisekeelsest worldstatesmen'ist või rulers'ist. Eestikeelseis alikates (RT) on päästekomitee aktid olemas vaid 24. ja 25. veebruaril 1918. Pärast seda oleks korrektne riigipea kuni Asutava Kogu esimehe valimiseni Ajutise Maanõukogu (Maapäeva esimees).

Kui Sa tead täpselt, tee siis parandused. Andres 4. jaanuar 2006, kell 18.05 (UTC)

Pealkirja ja sisu vahel ei ole minu meelest täielikku vastavust. Kui jutt on Eesti Vabariigi riigipeadest, siis tulekski nii öelda. Praeguse pealkirja järgi eeldaks, et jutt oleks ka Eesti Töörahva Kommuunist ja võib-olla koguni Eesti NSV-st. Andres 4. jaanuar 2006, kell 18.07 (UTC)

Pooldan teisaldamist. Et oleks funktsionaalsed loendid Eesti Vabariigi riigipeade loend ja Eesti Vabariigi valitsusjuhtide loend. --WikedKentaur 25. märts 2006, kell 12.00 (UTC)

Taastasin Varese. Juurde võib lisada mingi märkuse, aga sellise pealkirjaga artiklist teda välja jätta ei saa. Artikli alguses ei ole täpsustatud, mida Eesti riigipeade all mõeldakse. Andres 10. november 2006, kell 23:06 (UTC)

Kui juba Vares, siis tuleks ka Maksim Unt 1940. aastal ära märkida.

Võib-olla küll, aga miks? Andres 11. november 2006, kell 13:45 (UTC)

Miks mitte? siseminister vabariigi presidendi ülesandeis (Varese äraoleku ajal).

Minu meelest tuleb ajutine kohusetäitja sisse panna juhtudel, kui ametikoht jääb vakantseks. Andres 10. november 2007, kell 07:59 (UTC)

Vares on paigutatud praegu presidentide alla loendisse-president ta nüüd küll ei olnud....kui juba paigutada kuhugi siis oleks sobivam kas peaministrite või Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loendisse.

Kas ta mitte ei olnud mõnda aega Eesti NSV presidendi kohusetäitja? Andres 14. november 2006, kell 10:30 (UTC)

August Rei (1919–1920) oli Asutava Kogu esimees, mitte riigivanem. Ja tema volitused kestsid I Riigikogu kokkutulekuni jaanuaris 1921.

Täiendasin üht-teist, aga vajab veel tööd. Vahest peaks siin olema veel Eestimaa Päästmise Komitee. Kes oli riigipea enne Asutava Kogu kokkutulekut, võib vaielda, aga valitsus töötas permanentselt ja oli seadusandlike volitustega, küllap siis peamninister. --217.71.45.73 1. aprill 2014, kell 00:26 (EEST)[vasta]

Sai seda veel kõpitsetud. Ideaalne see leht veel kindlasti ei ole, aga varasemast parem siiski. Eks siin on mõningaid küsitavusi ka, näiteks see, kas siis 1919–1920 oli riigipea peaminister või Asutava Kogu esimees. Eesti presidendi veebileht loetleb selle perioodi riigipeadena just peaministrid ja lähtusin sellest. Ma toonaseid riigiõiguslikke nüansse lõpuni ei tea, kui selgub, et siiski parlamendi esimees täitis riigipea ülesandeid, siis loomulikult tuleb vastavalt parandada. -- Toomas (arutelu) 12. juuni 2014, kell 16:17 (EEST)[vasta]

Ma ei arva, et minu tegevusest siin vikipeedias kasu oleks või et keegi mind siia oleks kutsunud. Aga samas oleks huvitav analüüsida mõnede isikute tegevust, kellel on minu suhtes mingi kaasasündinud üleolekutunne.

(Vahemärkusena alustaks sellest, et pole päris selge, kes oli Eesti riigipea enne Asutava Kogu kokkuastumist. Manifestis on kaks lauset, mis üksteisele osaliselt vastu käivad:

Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim Eestimaa Päästmise Komitee näol. ja Kuni Eesti Asutav Kogu, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionaalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valitsemise korra lõplikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte..., aga kui siin on riigipeaks loetud valitsuse juht, siis nii vist ongi õige ja mul pole vastuväiteid.)

Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra (RT 1919, 44, 91) § 9 esimeses lõigus on öeldud:

§ 9. Eesti vabariigi kõrgem võim kuulub Eesti vabariigi rahvale. Rahva nimel ja tema valikul teostab kõrgemat võimu Asutav Kogu. Vabariigi seaduslikuks esitajaks on Asutava Kogu esimees; riigiesituse küsimustes on Asutava Kogu esimehel õigus saada vabariigi valitsuselt vastavat informatsioni. Kas riigipea ei ole riigi esindaja? Samas ei ole mulle selge, kas Asutava Kogu esimehe volitused riigipeana (kui ta seda oli) algasid 23. aprillil, 8. mail või 9. juulil (mil jõustus Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord).

Konstantin Päts ei olnud enne 12. novembri 1918 peaminister, vaid Ministrite Nõukogu esimees (RT 1918, 1). Kui vahet ei ole, siis ei ole peaministril ja riigivanemal ka vahet.

Otto Strandmani esimese valitsuse algus ei ole 9. (mis on valitsuse esimese koosoleku päev), vaid 8. mai 1919. 9. mai pärineb tõenäoliselt Eesti vabariigi valitsuse koosolekute protokollide äratõmmetest (RT 1919, 30/31), kus 9. mai all on avaldatud Eesti vabariigi valitsuse koosseis. Selle valitsuse valimise teadaannet ei ole Riigi Teatajas avaldatud.

Sama koosoleku digiteeritud originaalprotokollis on selge sõnaga öeldud: Asutav Kogu kinnitas 8-al mail Valitsuse järgmise koosseisu: http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200565&img=era0031_001_0000015_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=0f128b88b11d6efe14c731e60e2e64ee

Asutava Kogu trükitud protokoll on siin: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/1/17/Prot1.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f5/Prot2.JPG. 8. mai.

Kõigil teistel valitsustel on alguskuupäevaks nende valimise, mitte esimese koosoleku päev.

Eestiaegse ajakirjanduse täielik kõlbmatus allikana on mulle selgeks tehtud, muidu annaksin viited 1919. aasta ajalehtedele, kus on antud 8. mai.

[Mis kasu on inimesel 5-aastasest tegevusest teaduslikul tasemel, koos sellest tuleneva üleolekutundega, kui ta ei suuda teha vahet numbritel 8 (kaheksa) ja üheksa (9) asjas, mis mulle on selge olnud juba viimased paarkümmend aastat?]

„Ma võin oma lemmikfraase korrata“ ja kordangi, et 24. veebruar 1938 ei saa kuidagi olla päev, millal Konstantin Päts Vabariigi Presidendi ametissse astus. See oli 24. aprill 1938 (RT 1938, 42, 403). Aga ju siis 24. veebruar on allikakriitika kõige uuem tase.

Konstantin Päts oli ilmselt õiguslik Vabariigi President kuni oma surmani 18. jaanuaril 1956 (Valimiskoosoleku protokoll 20. aprillist 1944: Edasised toimingud, nagu ... Vabariigi Presidendi ametist kõrvaldamine ... toimusid juba Eesti põhiseadusliku ja seadusliku korra ilmse kõrvalejätmisega, seega olles täiesti okupatsiooni võimu aktid. Seetõttu neil aktidel ei saa olla mingit juriidilist väärtust Eesti ja tema statuse ning põhiseaduslike organit kohta ... ja ei ole võimalik saada selgust selgus Vabariigi Presidendi K. Pätsu (?) praeguse saatuse kohta ega tema võimaluse kohta asuda pärast okupatsiooni lõppu oma ametikohustesse, ning selle tõttu tema volituste lõpetamine Põhiseaduse § 46 viimase lõike alusel praegusel juhul oleks varajane; Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 1 – 9. jaanuarist 1945: Endastmõistetavalt lõpeks Vabariigi Presidendi ülesannete täitmine Vabariigi Valitsuse kõige vanema liikme poolt nii pea, kui Vabariigi Presidendil K. Pätsil või Peaministri asetäitjal O. Tiefil peaks avanema võimalus asuda Vabariigi Presidendi ülesannete täitmisele; vrd. ka EVP § 145).

Eksiilvalitsuse juhi ametinimetuseks oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis. Ei ole faktiliselt õige (valitsuse juht oli Peaministri asetäitja) ja pealegi ei ole valitsus riigipea. Olen näinud kirjanduses sõna eksiilpresident.

6. oktoober 1992 ei saa olla Heinrich Marga ametiaja lõpp. Deklaratsiooniga 16. juulist oli ta teada andnud, et toimub ... Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis ametist lahkumine samaaegselt uue põhiseduse järgi demokraatlikult valitud Riigikogu kokkutulekuga ja Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. See ei seganud tal pärast 5. oktoobrit 1992 ja isegi veel pärast 6. oktoobrit andmast veel kolme käskkirja, millest viimasega, 8. oktoobril 1992 astun tagasi Peaministri ametist ja loobun Vabariigi Presidendi ülesannete täitmisest alates tänasest päevast.

Pärast kõigi demokraatlike institutsioonide loomist ja vabu presidendivalimisi lõpetas eksiilvalitsus 5. oktoobril 1992 tegevuse. Rühm isikuid, kes ei ole tunnistanud 1991. aastal taastatud Eesti Vabariigi õigusjärgsust, sest see taastati olukorras, kus riigi territooriumil asusid endiselt okupatsiooniväed, on jätkanud tegevust Nõmme valitsuse nime all. Ei puutu asjasse, ei ole faktiliselt õige (7., mitte 5. oktoober), pealegi pole nn Nõmme valitsus end kunagi nimetanud riigipeaks.

(Halb päev täna, pole oma võimete kõrgusel. Muidu ma ei hakkaks siin jagelema.) --IFrank (arutelu) 18. juuni 2014, kell 21:13 (EEST)[vasta]

Sinu tekstis sisalduva asjaliku info üritan siit välja selekteerida ja selle eest tänan, aga pikemat diskussiooni ma sinuga nüüd ega kunagi tulevikus ka pidada ei kavatse. Sa oled väga suurte probleemidega inimene. -- Toomas (arutelu) 18. juuni 2014, kell 21:29 (EEST)[vasta]

Kuna ma pole suutnud üle kahe kuu jooksul võrdväärset solvangut välja mõelda (ma lihtsalt ei oska selliseid asju), piirdun nentimisega, et alati, kui ma juhin kellegi tähelepanu frustreerivatele fakti- ja kuupäevavigadele, mis on kõige elementaarsemate ja kättesaadavamate allikate järgi mitmekordselt kontrollitavad, hakatakse mind trolliks sõimama või mingitest probleemidest targutama (neile, kes minusse õiglaselt suhtuvad, olen üritanud samaga vastata). Annan loobumisvõidu. Keda see tegelikult huvitab. Lähen malet mängima. Palju tervislikum ja konstruktiivsem tegevus. Siin jäi mul palju asju pooleli või üldse tegemata, neist on kahju.

Keegi meist ei ole ideaalne inimene. Andres (arutelu) 19. juuni 2014, kell 09:18 (EEST)[vasta]